Küberkiusamise püssirohutünnis helgib tehisaru säde

Mikk Ilves Foto: Advokaadibüroo RASK

Küberkiusamine on habemega probleem, aga tehisintellekti kiire areng ja kättesaadavus on andnud sellele veelgi ulatuslikuma mõõtme. Tervise arengu instituudi eelmise aasta andmete järgi kogeb küberkiusu iga viies Eesti noor. Turvalise digikeskkonna loomisel sõltub ühise vastutuse tajumisest, kas suudame leevendada või ära hoida tehisintellekti arenguga kaasnevat küberkiusu intensiivsuse suurenemist.

Küberkiusamine tähendab ahistamist, hirmutamist või ähvardamist, kasutades selleks digivõimalusi. Tegevuse tulem on ohvri emotsionaalne kahjustamine, tema au ja väärikuse rikkumine ja mainekahju tekkimine. Lisaks erinevusele vahendis eristab küberruumis toimuvat kiusamist tavakiusamisest sageli suurendatud anonüümsus, ulatus ja intensiivsus ning seda kellaajast ja asukohast sõltumata. Sellest tingituna võib ka toimepanijat ja toimepandut olla keerulisem avastada ning olukorda lahendada.

Tõenäoliselt on enamik inimesi kuulnud ChatGPT-st ehk tehisintellektil töötavast keelemudelist, mis suudab luua (originaalset) teksti ja jäljendada vestluskaaslast. ChatGPT tulek tõi avalikkuse tähelepanu ette viimastel aastatel saavutatud edusammud tehisintellekti arendamisel, kusjuures enam ei kasutata seda ainult tekstiloomes, vaid ka piltide, videote ja heli tootmisel. Viimase puhul on headeks näideteks rakendused, mis võimaldavad sisestatud teksti kuulata tuntud inimeste häälega.