Magistritöö järeldas, et rabapinnasele rajatud teelõigust head nahka ei tule

Võõbu-Mäo teelõik Foto: Dmitri Kotjuh

Transpordiameti teatel ei suutnud nad Tallinn-Tartu maantee Võõbu-Mäo lõigu ehitushankel ette näha, et turvast põlevkivituha ja tsemendiga segades kõva pinnast ei saa. Küll aga on Eestis varasemalt valminud põhjalik magistritöö, mille järgi pole põlevkivituhk rabapinnase mass-stabiliseerimiseks sobiv sideaine.

Rahandusministeerium hindab, et transpordiamet tegi Võõbu-Mäo teelõigu hankes olulisi vigu. Teelõik viib läbi turbaraba, mis tähendab, et tavaliselt kaevatakse tee alt turvas ära ning asemele pannakse kruus ja killustik. Keskkonnasäästuks ja kulude kokku hoidmiseks otsustas transpordiamet lubada panna turba sisse põlevkivituhka ja tsementi, et õõtsuv pinnas muutuks betoonilaadselt kõvaks.

Meetodit tuntakse mass-stabiliseerimise nime all ja tegu on nüüdseks juba maailmas levinud praktikaga. Teiste seas on seda edukalt rakendanud näiteks soomlased. Transpordiameti Põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljov on varem ERR-ile öelnud, et amet tahtis maksimaalselt ära kasutada olemasolevat materjali ehk turvast. Niimoodi oleks võinud kokku hoida üle kahe miljoni euro.