Las Vegase ülikoolis õppiv Järvamaa neiu sattus koolitulistamise keskele

Emili Liis Osula Foto: Nevada ülikool

• Ootamatult alanud ärev olukord
• Kasu noorkotkaste ja kodutütarde tarkusest
• Hirmutav juhtum, aga varsti jõuab Emili tagasi kodumaale

Kolmapäeva hilisõhtul sattus Las Vegases Nevada UNLV ülikoolis teist aastat õppiv Järvamaa kergejõustiklane Emili Liis Osula (20) koolitulistamise keerisesse. Ta varjus koos treeneri ja veel kümmekonna kaaslasega staadioni kuuri ning pidi sinna jääma rohkem kui neljaks tunniks, kuni kohalikud politseinikud olid ohu kõrvaldanud.

Emili Liis Osula isa Asko Osula ütles Järva Teatajale, et pere sai juhtunust teada kohe. «Emili kirjutas sotsiaalmeedia peregruppi, et nende koolis on tulistamine ning nad varjusid treeneri ja kaaslastega staadioni ääres olevasse spordivahendite kuuri,» lausus ta.

Eestis oli siis juba hilisõhtu, kuid Las Vegases oli keskpäev. Ametlikel andmetel algas tulistamine sealse aja järgi kell 11.45.

Asko Osula ütles, et esialgu tajus ta tütre sõnumites teatavat hirmu ja paanikat ning mõistis, et peab kogenud kaitseliitlasena andma talle edasiseks tegutsemiseks juhiseid ja teda rahustama. «Soovitasingi siis neil otsida endale turvaline varjumiskoht ja kaitsta end võimalikult kuulikindlate esemetega,» lausus ta. «Mõtlesin ennast sinna kuuri ja ütlesin, mida ma nende olukorras teeksin.»

Osula märkis, et tegelikult on Emili Liis teadlik, et Ameerikas võivad niisugused asjad juhtuda ning koolis on neid ka vastavateks olukordadeks ette valmistatud. «Aga kui see päriselt juhtub, siis on olukord ikkagi midagi muud. Kui noored arvasidki esialgu, et äkki on tegemist õppusega, siis treener kinnitas, et see on reaalne ohuolukord ja tuleb varjuda. Sellistel puhkudel saadab ülikool kõigile ohusõnumi run-hide-fight (ingl jookse-varju-võitle – toim), mis oli kinnituseks, et ennast tuleb iga hinna eest kaitsta,» selgitas ta.

Asko Osula ütles, et tema ja poeg Frank olid Emili Liisiga kogu varjumise aja ühenduses ja suhtlesid sõnumite teel. «Soovitasin tal vaadata kuuris ringi sellise pilguga, mis on need piirkonnad, kust tulistaja võib nendeni jõuda, ja kui kuhugi enam põgeneda pole, siis millega nad saavad oma elu eest võidelda. Kuuris olid selleks puhuks näiteks sportodad, millega võistlemist Emili Ameerikas usinalt harjutabki,» lausus ta. «Õnneks asi nii kaugele ei läinud ning tulistaja staadionile ja nende pelgupaigaks olnud kuuri juurde ei jõudnud.»

Asko Osula ütlust mööda sai Emili Liis kodustega suhtlemisest tuge ja julgust ning nende abiga rahustas ja õpetas omakorda ka oma rootslasest toanaabrit, kes varjas end samal ajal tulistamise keskmesse jäänud hoone raamatukogus. «Soovitasime toanaabril varjuda suuremate riiulite taha ning kaitsta end raamatute ja muude läheduses leiduvate paksemate esemetega,» lausus ta.

Ka Emili Liis oli Asko Osula teada viibinud kümmekond minutit varem hoones, kus tulistamine algas. «Ta oli käinud õppejõu juures konsultatsioonis, kuid läks siis staadionile treeningule. Poole tee peal mõtles veel, et läheb tagasi, sest tahtis midagi üle küsida, kuid otsustas siis ikkagi, et ei lähe. Meelt muutma pani teda teadmine, et selle õppejõu juures on kindlasti palju rahvast ja targem on minna veidi hiljem. Kui nad staadionile jõudsid, kuulsidki nad juba laske,» selgitas­ Osula.

Kodused jälgisid sündmuste arenguid telerist CNNi uudiste vahendusel, kust jooksis otsepilt. «Kuigi politsei tegi tulistaja kahjutuks 40-50 minutiga ja kuuldavasti lasti ta tulevahetuse käigus maha, siis oma peidukohast välja pääsesid Emili Liis ja tema kaaslased alles üle nelja tunni hiljem,» ütles Osula.

Nimelt näeb Osula selgitusel sellistel juhtudel reeglistik ette, et keegi ei tohi varjumisest välja tulla enne, kui politseinikud nad leiavad. «Esiteks ei saa kunagi kindel olla, kas oht on ikka päriselt kõrvaldatud, ja ala puhastamise käigus võib ka mõni politseinik sihitult jooksvaid inimesi tulistajateks pidada. Seega kehtib reegel, et peidus tuleb olla politsei saabumiseni,» selgitas ta.

Nii Emili Liis ja tema kaaslased ka tegid.

Päeva õhtuks oli Emili Liis juba oma toas. Isa soovitusel mängisid nad sõpradega kaarte ja püüdsid muul moel meelt lahutada, et päevapingeid maha saada ja rahulikult ööunne jääda. «See neil ka õnnestus ning meiegi saime siin Eestis südamerahu tagasi, kui tütar sai magama jääda,» lausus ta. «See on nii oluline, kui lähedased toetavad ja jäävad rahulikuks, siis tajub ka ohuolukorras olev inimene, et tuleb jääda rahulikuks ja tegutseda targalt.»

Asko Osula ütlust mööda saab tütar nüüd juhtunust oma edasisteks psühholoogiaõpinguteks suure kogemustepagasi. «Eks ta peab seda kõike analüüsima ja tegema järeldusi ning kindlasti tuleb see mingil moel talle elus kasuks. Ka nendega koos varjunud treener oli oma koolipõlves koolitulistamise läbi elanud ning teadis seda tunnet ja kuidas on õige käituda,» lausus ta.

Kasu oli Asko Osula sõnul Emili Liisil ka noorkotkaste ja kodutütarde tarkusest, et alati kodust välja minnes peab sul kaasas olema vesi, midagi energiat andvat näksimiseks ning laetud akuga mobiiltelefon. «Praegusel juhul oli ta neid õpetussõnu järginud ja elas neli tundi varjumist kuuris kenasti üle,» sõnas ta.

Osula ütles, et õnneks tuleb kohe koolivaheaeg ja Emili Liis alustab juba nädala pärast koduteed. 16. detsembril peaks ta Eestisse jõudma. Seni läheb ta ülikoolis oma tavapärase elu, õpingute ja treeningutega edasi. «Juhtum oli küll hirmutav, kuid olen kindel, et ta saab seal psühholoogilist abi ja kaaslaste toetust ning tuleb oma tunnetega toime,» ütles ta.

Kolmapäevases Las Vegase Nevada ülikooli linnakus olnud massitulistamises, milles hukkus kolm inimest ja ka tulistaja, kahtlustatakse 67aastast professorit, kes on seotud ka Georgia ja Põhja-Carolina kolledžiga, ütles korrakaitse esindaja uudistekanalile CNN. Samas pole teada, milline seos oli mehel kooliga, kus tulistamine aset leidis.

Las Vegase Metropolitani jaoskonna šerif Kevin McMahill ütles kolmapäeva õhtu pressikonverentsil, et surnud tulistaja isikut ei avaldata enne, kui tema perekonda on teavitatud. «See, mis täna juhtus, on õudne, andestamatu kuritegu… Kui poleks olnud ühe juhtumile reageerinud politseiniku kangelaslikku tegevust, oleks tulistaja võinud võtta veel mitmelt inimeselt elu,» lausus ta

McMahill lisas, et politsei tegeleb tõendite ja tulistaja motiivi väljaselgitamisega, ning märkis, et tulistamises kasutatud relva kohta pole veel selgunud mingeid üksikasju.

See oli tänavu juba 80. koolitulistamise juhtum USA koolides. Üldse on Ameerika Ühendriikides sel aastal olnud 631 massi­tulistamist.

Jookse, varju ja hakka vastu

Ameerika Ühendriikides elab, töötab ja õpib mitu Järvamaa sportlast, teiste seas ka Koeru kandist pärit õed Johanna ja Lishanna Ilves.

Küsimusele, kuidas koolitulistamised ja nende järelmõju kohapeal igapäevaelu mõjutavad, vastas Lishanna Ilves, et koolitulistamistest küll räägitakse omajagu ja need on äärmiselt kurvad juhtumid, kuid turvanõuded tema igapäevaelu kuidagi mõjutanud ei ole. «Olen kuulnud, et vähemalt õppejõude koolitatakse selliste olukordadega toimetulekuks,» lisas ta.

Seda kinnitas ka Lishanna vanem õde Johanna Ilves. «Tavaõpilasena on enamikus klassides ja ainetes semestri alguses õpetaja, kes annab teada, kus on varuväljapääs. Samuti on iga kuu esimesel kolmapäeval tornaadohoiatuse test ja näidetakse ära, kus on hädajuhtumite korral meie varjumiskoht,» selgitas ta.

Õed Johanna (vasakul) ja Lishanna Ilves. Foto: Ain Liiva

Et Johanna Ilves on töötanud ka ülikooli spordikeskuses ja on ametis abiõpetajana, siis neile kehtivad veidi teised reeglid. «Kui oled töötaja, on sul igal semestril kahe-kolmepäevane koolitus kõige kohta, mida teha tulistamise, pommiähvarduse või siis inimröövi korral. Samuti on kategoorias ilmastikunähtused. Nendel koolitustel peame läbi mängima, kus, kuidas ja mida teeksime erinevate stsenaariumide korral, nii kirjalikult kui ka praktiliselt,» lausus ta.

Ilves lisas, et mitte ainult töötajad, vaid kõik inimesed ülikoolilinnakus võiksid rohkem teada, kuidas käituda. «Ameerika Ühendriikides järgitakse enamasti tulistamistele korral ütlust «Run, hide, fight!» ehk siis jookse, varju ja võitle/hakka vastu ning sellises järjekorras siis peaksid kõik talitama, kui on tulistajaga tegemist,» ütles ta. (JT)