/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2023/11/23/15737551t1hc561.jpg)
Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel viis Levellab OÜ läbi põhjaliku „Kutsesüsteemi rakendumise uuringu“, mille tulemustest tulid esile süsteemi tugevused ja väljakutsed ning soovitused süsteemi edasiseks arendamiseks.
Uuring tõi välja kutsesüsteemi rakendumise head ja vead
„Uuringust tulid esile Eesti kutsesüsteemi peamised tugevused. Nendeks on kompetentsipõhine lähenemine, tõhus koostöö ettevõtjate, haridusasutuste ja kutsenõukogude vahel ning toetus elukestvale õppele ja karjääri planeerimisele. Probleemkohtadeks on süsteemi jäikus, kutsestandardite liigsest detailsusest tulenev bürokraatia ja keerulised nõuded kompetentside tõendamisel,“ rääkis Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsesüsteemi reformi juht Külli All.
Analüütikud soovitavad kutsestandardite struktuuri lihtsustamist ja kompetentside sidumist loodava oskuste registriga, mis võimaldaks tööturul vajalikke oskusi kiiremini integreerida. Samuti rõhutatakse vajadust siduda standardid mikrokvalifikatsiooniõppe kaudu omandatavate oskustega ja luua ühtne e-keskkond kutse taotlemiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium koos SA Kutsekojaga on alustanud kutsesüsteemi uuendamise protsessi, pidades silmas Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 suunda oskuste põhisele kutsesüsteemile üleminekul. 2024. aastal on kavas mitmed kohtumised partneritega, et arutada muudatusi süsteemi paindlikumaks muutmiseks.
Valminud uuring tugineb viie välisriigi kutsesüsteemide analüüsil ja võrdlusel Eesti omaga, sisaldades ekspert- ja fookusrühmaintervjuusid. Uuring on osa ESF projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames tehtud tööst.
Uuringu tulemusi tutvustati eelmisel nädalal veebiseminaril, kus osalesid kutsesüsteemi osapooled, sh tööandjad, erialaliidud, õppeasutused ja ametkonnad.