Riigikaitsekomisjon: psühholoogilise kaitse tähtsust ei tohi alahinnata

Sõjastuudio: Leo Kunnas. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu riigikaitsekomisjon leiab, et strateegiline kommunikatsioon ja võitlus Venemaa desinformatsiooni ja propagandaga on oluline osa Eesti laiast riigikaitsest ning psühholoogilise kaitse tähtsust ei tohi alahinnata.

Riigikaitsekomisjon sai istungil ülevaate digitehnoloogia arenguga seotud riskidest, NATO strateegilise kommunikatsiooni arengutest, Eesti-vastasest vaenulikust mõjutustegevusest ja selle tõrjumisest. Komisjon leidis, et Vene inforuumi ja eriti sotsiaalmeedia kasutamine relvana avatud ja demokraatlike ühiskondade vastu on saavutanud taseme ja ulatuse, mis nõuab lääneliitlastelt kiireid ja otsustavaid vastusamme selle mõju minimeerimiseks.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul tuleb endale teadvustada, et Venemaa käsitleb küber- ja infosõda ühe mündi kahe poolena. „Meil tuleb enesekaitseks järjepidevalt ja avalikult paljastada, mis on Venemaa strateegilised eesmärgid ning nende saavutamise meetodid ja vahendid,“ ütles ta.

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas märkis, et Venemaa infooperatsioonide arv lähiajal ainult suureneb.

Riigikaitsekomisjonis teema tõstatanud komisjoni liikme Peeter Tali sõnul on iga järgnev konflikt maailmas näidanud, et võitlus kandub üha enam füüsiliselt sõjatandrilt infoväljale. Lisaks konventsionaalsele sõjapidamise võimekusele panustab Eesti tema sõnul koos liitlastega järjest enam infovõitlusesse, et olla vastu neile, kelle moraal ei käi kokku lääne demokraatiaga ja kelle eesmärgiks on põhiseaduslikel väärtustel seisva ühiskonna lõhestamine.

„Putini režiimi kolm peamist sihtmärki vabas maailmas on sõnavabadus, demokraatlik ühiskonnakorraldus ja õigusriik,“ ütles Tali. „Vene eriteenistused üritavad strateegilisel tasemel üles leida praod rahvusvahelistes organisatsioonides ning lõhkuda need ületamatuteks kuristikeks. Operatiiv-taktikalisel tasemel püüab Kreml külvata usaldamatust valitsussektori ja kodanike vahel või vaenu erinevate sotsiaalsete rühmade vahel.“

Riigikaitsekomisjoni arutelus peeti oluliseks sõja vältimiseks ja tugeva demokraatia hoidmiseks võimalikult laia hulga inimeste kaasamist ühiskonna arengusse, meediavabaduse tagamist, vaenuliku propaganda tuvastamist ja selle ümber lükkamist. Uueks väljakutseks on komisjoni liikmete sõnul tehisintellekt ja selle väärkasutuse mõju neutraliseerimine.

Komisjonis juhiti tähelepanu, et Venemaa rünnak Ukraina vastu on õpetanud, et kui iga ühiskonnagrupp ja inimene panustab võitlusesse, on võimalik agressorile vastu seista. Infosõjas on määrav ühiskonna vastupanu tervikuna, sealhulgas oskus tunda ära ja mitte lasta end eksitada vastase propagandavaledest, märkis komisjon.

Komisjoni liikmed olid seisukohal, et strateegiline kommunikatsioon ning võitlus Venemaa desinformatsiooni ja propagandaga on oluline osa Eesti laiast riigikaitsest ning psühholoogilise kaitse tähtsust ei tohi alahinnata. Ajaloost leiab väga palju vastasseise ja sõdu, mille võitjaks on osutunud narratiiv ehk suur lugu, märkisid nad, pidades vajalikuks strateegilise kommunikatsiooni valdkonna tugevdamist. Komisjon jätkab teema käsitlemist tuleval aastal.

Riigikaitsekomisjoni istungil esinesid ettekandega valitsuskommunikatsiooni direktor Rasmus Ruuda ja Riias asuva NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Kompetentsikeskuse asedirektor Einar Linn.