Romusõiduki tonnihind kasvas kuuga kümnendiku

Järva Teataja
Copy
Kuusakoski Paide uue Ruubassaare teel vastuvõtupunkti platsil asuvad romusõidukid ühes tagumises nurgas. Kehtestatav automaks võib nende hulka suurendada.
Kuusakoski Paide uue Ruubassaare teel vastuvõtupunkti platsil asuvad romusõidukid ühes tagumises nurgas. Kehtestatav automaks võib nende hulka suurendada. Foto: Kuido Saarpuu

Algaval aastal mõjutab Euroopa olulisemaid üldvalimisi võimekus liikuda madala süsinikusisaldusega terase tootmise suunas. Teras on ülitähtis kaup, mida kasutatakse kõigis peamistes tööstusharudes autotootmisest kodumasinate ning ehitus- ja isegi kosmosetööstuseni. Sektor moodustab umbes kaheksa protsenti aastasest üleilmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest, mida tuleb vähendada vähemalt 90%, et sektor saaks kliimaeesmärkide saavutamisel mängida eriti suurt rolli.

Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa sõnas, et selleks peab tööstusharu omakorda looma uusi töökohti, lõpetama iganenud töökohti, vastu võtma uusi õigusakte ja leidma kõigele sellele rahastuse. 2024. aasta on siin võtmetähtsusega.

Worldsteeli andmetel kasvab globaalne terasenõudlus 2050. aastaks 30% võrreldes praegusega, mis tähendab, et CO2-heite vähendamiseks muutuvad tootmisprotsessid järsult. Eelmises uudiskirjas rääkisime, kuidas seepärast minnakse üle elektrikaarahjudele. Praegu toodetakse 72% terasest kõrgahjudes, mis on kõige saastavam viis terase valmistamiseks. Kas maailmas on piisavalt vanarauda, et muudatust kiiresti läbi viia? Ei ole. Üleilmne vanametalliturg on praegu UK Steeli andmetel 600-650 miljonit tonni, aga nõudlus kasvab 2030. aastaks 800 miljoni tonnini ja 2050. aastaks ligi miljardi tonnini. Võime vaid ette kujutada defitsiidi mõju vanaraua hinnale.

Paljud riigid on seepärast juba toimetanud, et kindlustada oma terasejäätmete tarneid. EL kavatseb järgmisel aastal sisse viia muudatused jäätmesaadetiste määrusesse, et ohjeldada vanametalli ekspordiga seotud keskkonnaprobleeme. See tähendab piiranguid vanaraua ekspordile. Aga see tähendab ka survet hindadele. Kõik otsivad tootmiseks alternatiivenergiat mõistliku hinnaga – maagaasi, elektrit, vesinikku... Esirinnas on siin ettevõtted, mis asuvad Põhja-Euroopas. See on tõeline väljakutse, mille teostumine muudab kogu maailmamajandust.

Nii ostavad juba praegu suured ettevõtted, nagu mööblitootjad IKEA või autotootjad nagu Volvo, Mercedes ja Porsche, üha mahukamalt madala süsinikusisaldusega nn rohelist terast ja tingivad lepingutingimusi. See olukord laieneb kiiresti ja 2024. aasta saab siin pööripäevaks.“

Eesti vanametallituru suurus on 350 000–400 000 tonni aastas. AS Kuusakoski on Eesti suurim ringlussevõtuteenuste pakkuja, kes suunab taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Kuusakoskil on üle Eesti avatud 12 teeninduspunkti: Haapsalus, Jõhvis, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Võrus.

Olgu öeldud, et romusõiduki tonnihind kasvas kuuga kümnendiku, ulatused nüüd 240 euroni. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles