Demineerijatel oli mullu Järvamaale sagedasti asja

Foto: Päästeamet

Möödunud aastal oli Lääne regioonis demineerimissündmusi kokku 267, lõhkekeha ühikuid leiti kokku 3157. Inimesed plahvatuste tagajärjel vigastada ei saanud ega hukkunud.

Lääne-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljan ütles, et tegemist oli suhteliselt rahuliku aastaga, kus õnneks ükski inimene ei hukkunud ega vigastada ei saanud. Küll aga olid mõningad sündmused, mida varasemalt Eestis väga sagedasti olnud ei ole. Maakondade lõikes jagunesid demineerimissündmused üsna traditsiooniliselt. Kõige rohkem sündmusi oli Saare maakonnas, kokku 93 ning sealt leiti kokku 221 ühikut lõhkekehi. Pärnumaal oli sündmusi 69 ja ühikuid 72, Hiiumaale reageeriti 30 korral ja hävitamisele toodi sealt kaasa 36 ühikut, Järvamaale reageeriti 30 korral ja ühikuid leiti 77. Raplamaale sõitsid demineerijad 28 korral, et hävitamisele tuua 9 ühikut lõhkekehi ning Läänemaale 17 korral, kus ühikuid leiti 11. „Kõikide nende leidude puhul oli tegemist sõjaaegse lahingumoonaga, mille moodustasid põhiosas suurtükimürsud, miinipilduja miinid ja granaadid,“ selgitas Reiljan.

Nendes numbrites ei kajastu 2023 aasta suurim leid. „Lääne-Eesti pommigrupi demineerijad käisid plaaniliste demineerimistööde käigus abis Kaitseväel, kus koostöös leiti ja tehti kahjutuks Säreveres lähistel maapõues olnud lennukipommid. Sealt leiti muljetavaldavad 2788 Saksa lennukipommi,“ ütles peademineerija.