Uus külmalaine: kaitse kodust vara ja väldi rahalisi kulutusi

Tilkuv kraan. Pilt on illustreeriv Foto: Merily Smidt

Eelmise külmalaine õppetunnid näitasid, et kõrged miinuskraadid on ohtlikud kodus kasutusel olevale elektroonikale, kiire temperatuuri tõus külmaperioodi lõpus ohustab aga veesõlmesid ja torustikku. Rahalise kahju vältimiseks tuleb kodust vara ennetavalt kaitsta.

Ilm läheb jälle väga külmaks ja sünoptikute sõnul püsivad miinuskraadid kogu selle nädala.

Tallinna Vee veekvaliteedi juhi Kristiina Sooviku sõnul põhjustab välistemperatuuri järsk muutumine riske nii külmaperioodi alguses kui ka lõpus. „Väga külm temperatuur ei sobi enamikele elektroonilistele seadmetele. Nii nagu autod ei taha krõbeda külmaga käivituda ja telefoniakud kipuvad kiiremini tühjaks saama, tuleb läbi mõelda ka koduse vara soojas hoidmine.“

Sooviku sõnul näitas eelmine külmalaine, et kodudes, kus veesõlm asub väga külmas ruumis, lakkasid töötamast veearvestid. Kõige ohtlikum periood on aga külmalaine lõpp, kui miinuskraadidele järgneb õhutemperatuuri tõus. „Just siis kipuvad veetorud lõhki külmuma,“ tõi ta välja.

Selleks, et vältida rahalisi kulutusi, mis kaasnevad kinnisvara omanikul veearvesti väljavahetamisega ning ennetada veesüsteemide külmumist ja torustike purunemist, tuleb järgida Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Tallinna Vee soovitusi:

• Veendu, et külm ei pääseks torustikule ja veearvestile ligi – ruum, kus veesõlm asub, peaks olema vähemalt 2 plusskraadi juures. See tähendab, et ruum peab olema soojustatud.

• Kontrolli, et veesõlme ruumis oleks küte sisse lülitatud.

• Kui veesõlm asub keldris, peavad keldri aknad ja uksed olema korralikult suletud ning vajadusel soojakindlamaks tihendatud. Vajadusel lisa soojustust, sest aknad ja uksed kipuvad olema suuremad külma läbilaskjad.

• Maakodudes ja teistes hoonetes, mida talvel ei kasutata, lase veearvesti eemaldada, peakraan sulgeda ja torustik veest tühjendada (sh veeboiler, tualettpoti loputuskast, kraanikausi ja WC äravool jt veesõlmed).

• Kui torustik on külmumas ja seda pole võimalik soojustada, võib lühiajalise abinõuna jätta veekraani pisut lahti, et toimuks vee liikumine, mis vähendab torustiku läbikülmumise kiirust.

Mida teha, kui torustik on juba külmunud?

1. Tuvasta koht, kust on külm torustikule ligi pääsenud.

2. Kui tegemist ei ole ulatusliku läbikülmumisega, alusta ohutute vahenditega (nt soojapuhur) aeglaselt torustiku soojendamist. Seda tehes tuleb olla väga ettevaatlik, sest jää paisub sulades ja võib põhjustada toru purunemist.

3. Kui torustiku külmumine on ulatuslik, pöördu abi saamiseks torutöid teostava ettevõtte poole.

Millised riskid kaasnevad külmaperioodi lõpus, kui ilm jälle soojaks läheb?

Torustiku pinnal olev kondenseerunud vesi soodustab temperatuuri tõustes toru sisepinna ja torus oleva vee jahtumist. Analoogne protsess toimub ka maapinnaga sulaperioodil ning külmumisoht jätkub. Sulaperioodil, mil maapinnale tekkib sulanud lumest veekiht, võib maapinna külmumise piir veelgi alaneda. „See tähendab, et kui näiteks käreda külmaga oli maapinna külmumispiir umbes 1,10 m, siis peale sula on see juba 10 cm sügavam ehk 1,20 m sügavusel,“ selgitas Kristiina Soovik.

„Külmalaine põhjustab inimestele palju muresid – tuba võib olla jahe, auto ei pruugi käivituda ja tuleb hoolega läbi mõelda, kuidas lapsed külmetumata kooli ja lasteaeda saaksid. Seetõttu on arusaadav, et inimestel ei tule esimese asjana meelde veetorud ja veearvesti, aga torude lõhkemine ja veearvesti väljavahetamine on rahalised kulud, mida saab vältida. Nii nagu iga tehnika, vajab ka veesõlm töökorras olemiseks plusskraade ja odavam on selle peale mõelda juba enne kahju sündimist,“ soovitas Soovik.