Siinsed kogukonnad varustasid end generaatoritega

MTÜ Valgma Külaselts soetas generaatorid ja on valmis pikemaks elektrikatkestuseks. Foto: Päästeamet

Elanikkonna ohuteadlikkuse ja kogukondade hädaolukordade võime tõstmiseks sai Lääne regioonist kokku toetust 26 projekti, kogusummas ligi 50 000 eurot. Riiklik päästeameti pressiteade on leitav SIIT.

Saaremaalt sai toetust 9, Raplamaalt 6, Järvamaalt 5, Hiiumaalt ja Pärnumaalt 3 projekti. Toetuse said eelkõige need taotlejad, kelle projekti abil saab kogukond kriisides paremini hakkama ja mis on suuremale hulgale elanikele kasulik.

Järvamaa projektide soetused:

1) MTÜ Järva-Jaani Tuletõrjeselts - generaatorivalmiduse loomine

2) Sõrandu VPK - autoraadiosaatjate soetamine

3) MTÜ Käru Heade Tegude Muuseum - käsipumbaga kaevu taastamine

4) MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla selts - kriisplaani koostamine, generaator, toidutermosed, akujaam

5) MTÜ Valgma Külaselts - generaatori soetamine

Allikas: Päästeamet

Lääne päästekeskuse ennetuspartner Merili Ahtma ütles, et enim taotleti toetust generaatorite soetamiseks, kuid lisaks soetati veel erinevaid kriisivalmiduse tõstmiseks vajalikke vahendeid. „Mitmed kogukonnad on oma kriisivalmiduse läbi mõelnud ning seetõttu osati ette mõelda, millest kriisidega toime tulemisel enim vajaka jääb. Nii soetasid näiteks Hiiumaa MTÜ-d generaatori ja akujaamad. Abrukale soetati mobiilne kütusemahuti, et tagada piisav kütusevaru kriiside ajal generaatorite ja päästetehnika töös hoidmiseks. MTÜ Spordiühing Torgu ostis elustamisaparaadi, mis on abikauges kohas esmaabi osutamiseks erakordselt vajalik. Sõrandu vabatahtlikud päästjad soetasid autoraadiosaatjad, et pikaajalise elektrikatkestuse puhul varustada kogukonnaliikmed vajaliku sidevahendiga,“ loetles Ahtma erinevaid vahendeid ning lisas, et enim jäi silma Saaremaa ja Raplamaa ühingute aktiivsus. „Seal soovitakse enim panustada kriisivalmiduse tagamisse, kuid ülejäänud Mandri-Eestis on kogukondade usk kriiside reaalsusesse veel küllaltki tagasihoidlik.“

Kõigil rahastuse saanud MTÜ-del oli kohustus läbida elanikkonnakaitse koolitus ning kaasata sinna oma piirkonna kogukond. Merili Ahtma sõnul käsitleti koolitusel kriisideks valmisoleku teemasid nii kogukonna, kui üksikisiku vaates ja jagati soovitusi, kuidas koostada kogukonna kriisiplaani. „Peame väga oluliseks, et kogukondadel oleks oma kriisiplaan, mis aitab keerulistes situatsioonides üksteist toetada ja väikese rakuna paremini olukordades toime tulla.“ Ühe eeskujuna toob Ahtma välja Saaremaal asuva MTÜ Sandla Külade Seltsi ja Raplamaal tegutseva MTÜ Teenuse Naiste Ühenduse, kellel väga hästi läbi mõeldud kriisiplaanid. Ka mõlemal neile tehtud koolitusel osales pea 30 kogukonnaliiget.

Projektikonkurss ja sellega kaasnenud koolitus pani kogukondi läbi mõtlema oma tegutsemise kriisides ning planeerima lisavahendeid. Ulatusliku kriisi korral on abivajajaid väga palju, seetõttu ei pruugi riigi ja kohaliku omavalitsuse abi igaüheni kiiresti jõuda. Oluline on eeskätt ise valmis olla ja toetuda kogukonnas ettevalmistatud kriisiplaanile. MTÜ-de projektikonkurssi on päästeamet läbi viinud juba aastaid ning fookus on igal aastal vastavalt sellele, milline on hetkel ühiskondlik vajadus.