Järvamaa taotlejate huvi metsameetme toetuse vastu püsib kõrge

Hooldusraie kaasikus Foto: AS Timber

11. detsembrist kuni 28. detsembrini said metsaomanikud esitada KIKile taotlusi metsameetmest toetuse taotlemiseks. Kokku esitati 334 taotlust kogusummas 3,33 miljonit eurot. Erinevaid hooldustegevusi planeeritakse ca 9700 hektaril erametsamaal, nest 402 hetkatril Järvamaal.

Toetus aitab metsaomanikel teha tulevikumetsade kasvatamisel olulisi tegevusi, mis on kulukad, kuid pikas plaanis kasulikud kogu ühiskonnale. Õigeaegne noore metsa hooldamine aitab parandada puude kasvutingimusi ning ühtlasi toodab hästi hooldatud mets tulevikus kvaliteetsemat puitu, mida saab väärindada pikaajaliselt süsinikku siduvateks kestvustoodeteks.

Metsameetmest toetatakse hooldusraiet noores puistus, erinevate kahjustuste ennetamist metsas ja loodusõnnetuse või tulekahju tagajärjel hukkunud metsa taastamist. Seekordse vooru eelarve on 1,4 miljonit eurot, millest 1,2 miljonit eurot on mõeldud hooldusraieks, 160 000 eurot kahjustatud metsa uuendamiseks ja 40 000 eurot metsakahjustuste ennetamiseks. Toetust saavad taotleda nii füüsilisest isikust metsaomanikud, mikoettevõtjad (sh FIE-d) kui metsaühistud.

Hooldusraie tegemiseks taotleti toetust kokku 2,89 miljoni euro eest. Kõige enam soovivad toetuse abil oma metsa hooldada Põlvamaa erametsaomanikud – 1025 hektaril, Võrumaa erametsaomanikud – 997 hektaril ja Lääne-Virumaa erametsaomanikud – 929 hektaril.

KIKi metsaosakonna juhi Gunnar Reinapu sõnul on metsaomanike suur huvi hooldusraie toetuse vastu ootuspärane, kuid kuna toetust taotleti enam kui kaks korda rohkem, kui eelarves selleks ettenähtud vahendeid on, siis tuleb enne lõplike otsuste tegemist KIKil taotlusi hindama hakata. „Hooldusraie puhul saavad esimeses järjekorras toetust kuni 10-aastased puistud, seejärel 11-20-aastased puistud ning viimases järjekorras 21-30-aastased puistud,“ selgitas Reinapu. „Küll aga teeb rõõmu, et pea kolmveerand hooldusraie töödest planeeritakse just eraisikute või FIEde metsamaal, mis näitab, et riigipoolne toetus on väga suureks abiks just väiksematele metsaomanikele,“ lisas Reinapu.

Kuna alanud on uus EL programmiperiood, siis on mõnevõrra muutunud ka toetuse tingimused. KIKi metsaosakonna toetuste üksuse juht Piia Kiivramees juhib tähelepanu, et suurimad muudatused võrreldes varasemaga puudutavad elurikkuse säilitamist metsas ning neid uusi nõudeid tuleb tööde tegemisel kindlasti meeles pidada. „Toetuse saamiseks peab hooldusraie käigus kujundama metsa kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud. Samuti peab hooldusraie säilitatama metsamaal need säilikpuud, mis on sinna lageraie järgselt jäetud. Metsast ei peaks ära koristama ka kogu lamapuitu, kuna erinevas seisundis surnud puit pakub elupaiku mitmetele metsa ökosüsteemis olulistele liikidele,“ selgitas Kiivramees.

Metsakahjustuste ennetamiseks esitati taotlusi 108 000 euro eest ja kahjustatud metsa uuendamiseks 332 000 euro eest (eelarved vastavalt 40 000 eurot ja 160 000 eurot). Metsakahjustuste ennetamisega seotud töid planeeritakse teha 684 hektaril metsamaal ning kahjustatud metsa soovitakse toetuse abil uuendada 455 hektaril metsamaal. Kuna ka nende tegevuste osas taotleti toetust rohkem, kui selleks on eelarves vahendeid, siis koostab KIK taotluste hindamiseks paremusjärjestuse.

KIK teeb esitatud taotluste kohta otsused hiljemalt 21.05.2024. Toetus makstakse välja pärast tööde tegemist ja nende kohta dokumentide esitamist.

Toetuse tingimustega saab täpsemalt tutvuda Erametsaportaalis.