Kuriteoohvrite toetamiseks valmisid uued abivahendid

Pettuse ohver. Pilt on illustratiivne Foto: Mikhail Nilov / Pexels

Kuriteo ohvriks langenud inimesel võib olla keeruline oma olukorraga toime tulla. Võimalike ohvrite toetamiseks valminud vahendid aitavad kannatanuil mõista juhtunu mõju, selgitada nende vajadusi ja abi saamise võimalusi pärast kuriteo ohvriks langemist.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Anna-Liisa Uisu sõnul on uute abivahendite mõte toetada kuriteo ohvreid katsumustes, millega nad võivad kokku puutuda. „Spetsialistid võivad jagada üsna spetsiifilist ja vahel raskesti mõistetavat teavet. Samuti võivad ohvritele valmistada raskusi olemasolevate tugiteenuste labürindis orienteerumine ja keerulised menetlused. Nende olukordade parandamiseks on valminud enesehindamise küsimustik ja ohvri teekonna juhendmaterjal. Nende eesmärk on pakkuda selget teavet ja juhiseid, mis aitavad ohvritel kriminaalõigussüsteemi senisest paremini mõista ja jõuda tugiteenusteni, mida Eestis pakutakse,“ selgitas Anna-Liisa Uisk.

Enesehindamise küsimustik

Abivahend on loodud spetsiaalselt kõikidele kuriteoohvritele – ka nendele, kes ei pruugi end ise ohvriks pidada või ei ole kindlad, kas nad on kuriteo ohvriks langenud. Kuna ohvritel võib olla keeruline tugiteenusteni jõuda, aitab enesehindamise küsimustiku täitmine innustada abi vajajail ise spetsialistidelt abi küsima. Küsimustik aitab vastajal selgitada välja tema vajadused ning annab tema vastuste põhjal individuaalset nõu koos asjakohaste juhistega.

Juhend „Ohvri teekond“

Kriminaalmenetlused võivad mõjuda kuriteoohvritele heidutavalt keeruliselt. Ohvri teekonna eesmärk on aidata mõista menetluse eri etappe kaebuse esitamisest politsei ülekuulamise ja kohtuistungil osalemiseni välja. Samuti selgitab juhendmaterjal asjaomaste spetsialistide – näiteks politseiniku, prokuröri ja kohtuniku – rolle ohvri toetamisel menetluse protsessis. Juhend annab ülevaate ka muust olulisest teabest, nii kuriteoohvri õigustest kui ka olemasolevatest tugiteenustest igas ohvri teekonna etapis alates kuriteo toimumisest kuni kohtumenetluseni.

Üheti võiksid abivahendid julgustada ohvreid abi saamiseks politseisse pöörduma. Teisalt on sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste arendustiimi juhi Andrea Kingi kinnitusel Eestis ohvriabisüsteem just selline, kus eri teenuste kaudu on abi ohvrile kättesaadav ka siis, kui ta ei soovi veel kohe või üldse politseile kuriteoteadet teha. „Julgustame inimesi pöörduda ohvriabi kriisitelefoni 116 006 või piirkondliku ohvriabi poole, et saada keerukates olukordades toetust, nõu ning vajadustele vastavaid teenuseid, mille kohta saavad ohvriabitöötajad meelsasti täpsemat teavet jagada,“ ütles Andrea Kink.

„Abivahendid annavad individuaalset nõu, mis lähtub inimese enda vastustest. See aitab saada nõu, mis vastab inimese enda vajadustele. Aidates ohvril mõista juhtunu mõju tema elule, aitab see tal teha teadlikke otsuseid. Mõlemad vahendid aitavad kuriteoohvreid nende teekonnal õigusemõistmise suunas, suurendades nende teadmisi ja parandades arusaamist kriminaalmenetlusest,“ sõnas Anna-Liisa Uisk justiitsministeeriumist.

Abivahendid valmisid projekti „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ käigus justiitsministeeriumi ja Victim Support Europe’i koostöös. Projekti meeskond julgustab kuriteo ohvriks langenud inimesi abivahenditega tutvuma. Lisateavet abivahendite kohta leiab veebilehelt abiksohvrile.just.ee.

Projekti „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ eesmärk on edendada Eesti kuriteoohvrite õigusi, töötades välja ja parandades abinõusid kuriteoohvrite kaitseks ja toetamiseks. Projekti viidi ellu Euroopa Liidu struktuurireformi tugiprogrammi vahenditest, mida haldab Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat.

Kust saab abi?

• Kui sinu elu on ohus, helista kohe 112. Politseile saab avalduse esitada internetis.

• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista [phone]. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.

• Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev vahemikus kella 10st 24ni. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16st 24ni.

• Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest. Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile [e-mail].

• Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks.

• Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.