Maakoolide tulevik sõltub avalike teenuste tervikvaatest

Eneli Kindsiko Foto: Erik Peinar

Maakoolide puhul kiputakse sageli rõhutama nende väiksust ja eeskätt negatiivses võtmes (loe: sulgemisoht!), kuid just väiksuses peitubki väga suur innovatsioonivõime uute haridusmudelite leidmiseks ja katsetamiseks. Koolivõrgu korrastus ei tohiks tähendada väikeste maakoolide sulgemist, vaid nende tulevikukindlamaks muutmist.

Maakoolide tulevikku kujundavad rahvastiku ümberpaiknemine, õpetajaskonna vananemine, ent ka taristu amortiseerumine, eeskätt pooltühjad koolimajad. Seega on ilmne, et vanaviisi toimida ei kannata juba ammu ja selleks, et ka maapiirkondades säiliks kvaliteetne haridus, on tarvis mõelda maakoolidele sobivatele mudelitele.

Pensionieas ehk 65aastaseid ja vanemaid õpetajaid on Eesti üldhariduskoolides käesoleval õppeaastal 1815, ligi 11 protsenti. Üle Eesti on 17 tegevõpetajat koguni vanuses 80–84. Kuhu paigutub siin Eesti võrreldes teiste Euroopa riikide ja oma naabritega? OECD andmetel oli Eesti 2021. aastal 65aastaste ja vanemate õpetajate poolest kümne protsendiga Euroopas esimene. Seitsme protsendiga järgneb Läti ja nelja protsendiga Leedu. Soomes on 65aastaseid õpetajaid üks protsent ning Norras, Taanis ja Rootsis kolm protsenti.