Laupäevase Järva Teataja tutvustus

Tiit Reinberg
Copy
Foto: Järva Teataja

Laupäevane Järva Teataja kirjutab:

* Järvamaa aasta tegu on valitud juba 21 korda. Kui selle asemel valida Järvamaa kõige olulisemat maja, siis huvitav, mille poolt järvalased hääletaksid. Kas see on Paide raekoda, kus asub linnavõim ja kus tuhanded inimesed on sõlminud oma abielu? Või on hoopis Posti 12, meie riigigümnaasium, mille järvalased valisid 2021. aasta teoks? Või on kõige olulisem hoopis Paide muusika- ja teatrimaja, kus viis aastat tagasi alustas tegevust Paide teater, mis oli Järvamaa aasta tegu 2018? Ei tea, sest sellist valimist pole tehtud. Kui vaadata Järvamaa aasta teo tiitli saajaid, siis esimest korda läheb maakonna suurim tunnustus teist korda ühte ja samasse majja. Tõsi, see maja – Järvamaa haigla – aina suureneb. 2012. aastal võttis Järvamaa aasta teo hääletusest osa 1046 inimest ja neist 356 andis oma hääle Järvamaa haigla õendusabi keskuse valmimisele. 2023. aastal valmis haiglal uus erakorralise meditsiini osakond. Aasta teo hääletusest võttis osa ligi 2000 inimest, kellest koguni 40 protsenti andis oma hääle uuele erakorralise meditsiini osakonnale. Järvamaa haigla juhatuse liige ja peaarst Külvar Mand ütles, et kuigi uue osakonna rajamiseks avanesid rahakraanid koroonakriisi ajal, algasid ettevalmistööd aastaid varem, sest töötajatele oli juba varem selge, et see peab olema haigla arengus järjekordne samm.

* Eelmisel aastal maakonna parimaks vabaühenduseks valitud mittetulundusühing Me Hoolime Sinust, mis osutab hoiuteenust sügava ja raske puudega Järvamaa lastele, seisab tänavu silmitsi kurva olukorraga: Paide linna hoitavate laste hulk on jäänud aastaga üle poole väiksemaks. Mure ei seisne mitte väikeses arvus, vaid selles, et linnavalitsus pole enamikule nendest lastest hoiuteenust enam vajalikuks pidanud. Aasta alguses hakkas ühing saama peredelt murelikke kõnesid küsimusega, miks pole nende lapsed enam hoidu oodatud. «Meil on lapsi, kes on käinud hoius kõik need kuus aastat, kui oleme tegutsenud. Sellest aastast pole aga linnavalitsus neile teenust määranud. Vanemad on nõutud, sest on jäänud oma puudega lapsega üksi,» selgitas ühingu üks juhatuse liikmetest, Evelin Kori.

* Kui lasteaiale kolib naabriks üks Eesti suurimaid juustutehaseid, tahavad uudishimulikud mudilased ikka ju näha, mis uhkes ja huvitavas majas tehakse, ning paratamatult satuvad nad naabrite aia taha kõndima. Heanaaberlikud suhted said PAIde lasteaia juhataja Grisly Kuuskleri sõnul alguse juba eelmisel aasta lõpus, kui Tähepai rühma lapsed otsustasid E-Piima tehase naabruses olevaid tänavaid koristada. «Tehase töötajad märkasid töökaid lapsi, astusid ligi ja uurisid, mis teoksil, ning meie suureks üllatuseks tõid juustumeistrid lastele esimeseks advendiks 20 kilogrammi maitsvat juustu,» lausus­ ta. Kuna juustu oli päris palju, arenes Kuuskleri selgitusel sellest välja mõte korraldada Kullapai majas lisaks söömisele juustuga seonduvalt midagi loovat ja õpetlikku. «Nii jagasidki õpetajad juustu pooleks ja tegid algust kahe projektiga,» märkis ta.

* Järgmisel suvel Tallinnas peetav laulu- ja tantsupidu kannab pealkirja «Iseoma». Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub rahva suurele suguvõsa kokkutulekule. Mitu tuntud muusikut astub laulupeol üles heliloojana, rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki ning laulupeo repertuaari aluseks on kõigi Eesti piirkondade murdekeelsed tekstid, mis tunnistavad laulmise jõudu ja väge. Eestis tegutsevate kollektiivide kirjapanek XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole lõppes eelmise aasta oktoobris. Järvamaa kuraatori Eva Linno sõnul näitasid maakonna taidluskollektiivid üles suurt huvi. Mitu tantsijat, lauljat või pillimängijat pealinna peole sõidab, seda on Linno sõnul aga veel vara välja käia, sest registris ootavad ees korrastustööd, mille käigus võib näiteks selguda, et mõne kollektiivi osalejate arv on muutunud.

* Vahet ei ole, kas võtame märksõnaks üleilmse haiguspuhangu, regiooni julgeoleku või üksikisiku hakkamasaamise inflatsioonihoovustega, siis kokkuvõttes ei ole kahtlustki, et elame kriisiajal. Töötukassa poolelt oli Järvamaal registreeritud töötus möödunud aastal üsna sama, mis eelmistel aastatel. Töötuid oli kuus püsivalt üle tuhande, mida on kaks ja pool korda vähem kui esimese majanduskriisi aegu 2010. aastal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles