EL võttis vastu uued õigusnormid fluoritud gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete piiramiseks

Osoonikiht kaitseb Maa elusloodust kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Foto: Ross Salawitch/ UMD / SWNS.COM

Euroopa Liit võttis vastu senisest rangemad õigusnormid fluoritud gaaside (F-gaaside) ja osoonikihti kahandavate ainete kasutamise kohta. Praegu moodustavad nendega seotud heitgaasid üle 3% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Uued määrused võimaldavad 2050. aastaks kõrvaldada veel 500 miljonit CO2 ekvivalenttonni, mis on võrreldav Prantsusmaa ja Belgia aastase koguheitega.

Uute normidega keelatakse 2050. aastaks kõige levinumate F-gaaside ehk fluorosüsivesinike (HFC) kasutamine. Samuti vähendatakse märgatavalt kehtivaid kvoote, piirates aasta-aastalt fluorosüsivesinike importi ja tootmist. Aastaks 2030 vähendatakse ELis turule lastavate fluorosüsivesinike kogust 95% võrreldes 2015. aasta tasemega ning sajandi keskpaigaks kõrvaldatakse need turult täielikult. Samuti piiratakse kõigi F-gaaside kasutamist seadmetes, mille jaoks on olemas kliimasõbralikud alternatiivid. Sellisteks on näiteks soojuspumbad, energiaülekande jaotusseadmed ja tervishoiusektoris kasutatavad tooted. Uued normid vähendavad ka F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete heidet vanades ja renoveeritavates hoonetes.

Et ergutada kliimasõbralike seadmete eksporti ja vältida kahjulike toodete laskmist maailmaturule, on uute määrustega keelatud suure globaalse soojendamise potentsiaaliga külmaaineid kasutavate vananenud seadmete eksport EList. See saadab selge signaali tootjatele ning ergutab neid suunama oma investeeringuid kliimasõbralikesse alternatiividesse. Samuti stimuleerib see innovatsiooni ja puhta tehnoloogia arendamist. Kliimasõbralike seadmete turu laienemisega hakkavad hinnad oodatavalt langema ning uued seadmed toovad üldjuhul kaasa suurema energiasäästu tänu paremale energiatõhususele toodete kasutusea jooksul.

F-gaasid ja osoonikihti kahandavad ained on inimtekkelised kasvuhoonegaasid, mis soodustavad atmosfääri sattumisel globaalset soojenemist, ning on sageli mitu tuhat korda tugevama toimega kui süsinikdioksiid (CO2). Osoonikihti kahandavad ained kahjustavad ka osoonikihti, mis kaitseb Maad päikesest lähtuva ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Mõlemat ainerühma on traditsiooniliselt kasutatud näiteks jahutus- ja kliimaseadmetes, isolatsioonis, tulekaitses, elektriliinides ja aerosoolides.

Euroopa Parlament kiitis uued määrused heaks 16. jaanuaril 2024 ja tänane hääletus ELi nõukogus viib seadusandliku protsessi lõpule. Määrused jõustuvad 20 päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.