Konkurentsiamet: apteegireform ei ole konkurentsi ravimite müügiturul suurendanud

Ravimid. Foto: Sander Ilvest

Konkurentsiameti analüüs näitab, et 2020. aastal jõustunud apteegireform ei ole oma eesmärki täitnud – ravimite hulgimüügiturule ei ole konkurentsi juurde tekkinud ning apteegid on endiselt tugevasti seotud neid varem omanud hulgimüüjatega.

Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul näitab analüüsi raames tehtud pisteline küsitlus, et apteegi omanikuks on küll proviisor, kuid samas on apteek tarne-, frantsiisi-, allüüri- ja muude lepingute kaudu jätkuvalt seotud teda varem omanud ravimihulgimüüjaga. „Ravimiameti andmetel on pärast 1. aprilli 2020 avatud üks apteegifrantsiisiga mitte seotud apteek, kuid ka seal ei ole tegemist uue proviisoromanikuga,“ ütles Pärn-Lee.

Lisaks kinnitas Konkurentsiameti läbi viidud küsitlus, et üksikute eranditega tegutsevad apteegid üüripindadel, mida üürivad frantsiisiandjalt või sama kontserni äriühingult. Klientide arvukuse mõttes tegutsevad apteegi pidamiseks headel äripindadel, näiteks haiglates või kaubanduskeskustes, frantsiisiketti kuuluvad apteegid, kelle sõltumatus on lepinguliselt piiratud. Konkurentsiamet teeb ettepaneku kaaluda lisameetmeid sellise olukorra lõpetamiseks, kus sõltumatu apteegi pidamiseks kasutatava äripinna kasutusõigus on frantsiisiandja kontrolli all.

Viimastel aastatel on kasvanud ka kahe suure hulgimüüja turuosad, mis kokku moodustavad juba rohkem kui 80% turust. Seejuures ligineb Magnum Medical AS-i turuosa 50%-le, ületades seega märkimisväärselt turgu valitsevat seisundit märkiva 40% künnise. Mõnevõrra on samal ajal kasvanud ka konkureeriva Tamro Eesti OÜ turuosa.

Konkurentsiamet on juba varem väljendanud seisukohta, et olemasolev ravimite hinnaregulatsiooni mudel ei toimi. Kuigi ravimite hinnad lepitakse kokku ravimi tootja ja riigi vahel ning hulgi- ja jaemüügi juurdehindlused on reguleeritud, siis näitas Konkurentsiameti 2020. aastal tehtud tootjate ja hulgimüüjate arvelduste pisteline analüüs, et tootjad annavad hulgimüüjatele riiklikul tasemel kokku lepitud hinnast omakorda märkimisväärselt suuri allahindluseid. Selleks et tootjate allahindlused ravimite hulgimüüjale jõuaksid jaetasandile ja sealt tarbijateni, on vaja välja töötada toimiv regulatsioon ning rakendada meetmeid hulgimüüjate vahelise hinnakonkurentsi elavdamiseks.

Veel teeb Konkurentsiamet ettepaneku kaaluda lisanõuete kehtestamist apteekide tellimissüsteemidele. „Selliste nõuete tulemusena peaks tellimissüsteemid olema avatud kõikidele hulgimüüjatele ja neid peaks olema võimalik hõlpsasti tööle panna nii, et süsteem valiks automaatselt odavaima pakkuja (või parima pakkumise mõne muu asjakohase tunnuse alusel, nagu näiteks tarneaeg),“ ütles Pärn-Lee.

Konkurentsiameti apteegireformi järelanalüüsi fookuses oli eelkõige konkurentsiolukord ning apteekide sõltumatus – milles see reformijärgses olukorras väljendub ja kas esinevad seda võimaldavad või piiravad tegurid. Analüüsi raames küsitles Konkurentsiamet 42 apteeki.

Apteegireformi jõustudes tuli aprilliks 2020 viia apteegi tegevusload vastavusse tingimustega, mille kohaselt kuuluvad apteegid proviisoromandisse ning ravimihulgimüüjatel ei tohi olla apteekides ei osalust ega valitsevat mõju. Nimetatud muudatused pidid tagama seni omavahel tihedalt vertikaalselt seotud ravimite jae- ja hulgimüügiettevõtjate lahutatuse.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.