Kaitseministeeriumi kantsler arutas Ukrainas võimalusi kaitsealase abi tõhustamiseks

Järva Teataja
Copy
Kusti Salm
Kusti Salm Foto: Tairo Lutter

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm arutas visiidil Ukrainasse, kuidas Eesti saaks kaitsetööstuse ja hangete abil Ukraina sõjalist toetamist edendada.

„Ukraina väljendas suurt tänu Eesti toetuse eest ja kinnitas pühendumist jätkamaks võitlust, kuni agressor on Ukraina piiridest välja surutud. Venemaa Föderatsioon pole loobunud oma strateegilisest eesmärgist Ukraina riik, rahvas ja identiteet hävitada,“ ütles Salm.

Kaitseministeeriumi kantsler kohtus visiidil teiste seas Ukraina asekaitseministritega: võimearendusele keskenduva kindralleitnant Ivan Havrõliuki ja hankevaldkonda juhtiva Dmõtro Klimenkoviga.

„Venemaa Föderatsioon on olulise osa oma ressurssidest sõjatööstuse ette rakendanud ning kõigis olulisemates varustuse ja laskemoona kategooriates suurendatakse tootmist. Ukraina on samuti kaitsetööstuse toodangu suurendamisel edusamme teinud, kuid lääneriikide abi on jätkuvalt võtmetähtsusega,“ ütles Salm.

Ukrainas kohtuti veel strateegilise tööstuse ministri Oleksandr Kamõšini ja aseministri Serhi Bojevi, kohalikke kaitsetehnoloogia ettevõtteid koondava kaitsetööstusklastri Brave1 ja kaitsetööstusfondide esindajate ning Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtjatega. Samuti külastati Kiievi lähistel Ukraina kaitsetööstusettevõtte tootmist.

Salmi sõnul tuleb ühiselt mõelda, kuidas kaitsetööstusele veel suurem hoog sisse saada. See on Ukraina võiduks kriitilise tähtsusega, ent kätkeb endas ka lääneriikidele olulist potentsiaali majanduse käekäigu parandamiseks ning oma varude suurendamiseks ja kaitsevõime tugevdamiseks.

„Ka Eesti ettevõtted on Ukrainat aidanud, osa tegutseb täna Ukrainas. Soovime, et neid oleks veelgi rohkem. Meie eesmärk on toetada Ukraina ja Eesti kaitsetööstusettevõtete koostööd,“ märkis kaitseministeeriumi kantsler.

Samuti asetas Salm lilled langenud Ukraina võitlejate, sh eestlaste Ivo Juraku ja Tanel Krigguli mälestuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles