/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2023/09/05/15571729t1h6acc.jpg)
Täna toimus Pärnu kontserdimajas Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala. Konverentsil tutvustasid muuseumid konkursil nomineeritud projekte ning õhtusel auhinnagalal kuulutati välja võitjad. Eesti piimandusmuuseum Imaveres valiti aasta parimaks muuseumihariduse edendajaks hariduskavaga "Kutsu muuseum külla".
Muuseumide aastaauhindade jagamine on muuseumirahva pidupäev, kus tunnustatakse tublisid muuseumispetsialiste ja tuuakse esile muuseumitöö eri tahke.
Muuseumide aastaauhindade konkursile esitati tänavu 87 taotlust, millest Muinsuskaitseameti juures tegutsevad komisjonid valisid välja 27 nominenti, kokku üheksas kategoorias. Eriti rikkalikult sai nominatsioone sellel aastal Eesti Rahva Muuseum, pälvides nominendi staatuse koguni seitsme projekti puhul. Kõige rohkem esitati projekte aasta näituse kategoorias ja muuseumihariduse edendaja kategoorias. Rõõmustavalt rohkelt tuli taotlusi ka turundusteo, muuseumiuuendaja ja kogukonna sõbra tiitlile.
Eesti piimandusmuuseumi juhatuse liige Anneli Siimussaar ütles, et muuseumihariduse edendajate kategooriasse esitati 18 taotlust. "Juba see, et meid valiti haridusprogrammiga "Kutsu muuseum külla" kolme nominendi hulka, oli suur tunnustus," sõnas ta.
Selles kategoorias konkureeris lisaks Eesti piimandusmuuseumi haridusprogrammile "Kustu muuseum külla" ka Tallinna kirjanduskeskuse Tammsaare muuseum elamusekskursiooniga „Kohtumine Tammsaare teenijannaga“ ning Eesti Rahva Muuseum digiajarännakuga 1991. aastasse. "Konkurendid olid ikka väga tugevad ja nende hariduskavad samuti vahvad," kiitis Siimussaar konkurente.
Muuseumiroti auhind on Siimussaare sõnul ühele väikesele muuseumile, kus on vaid seitse töötajat, väga suur märkamine. "Pole kahtlustki, et üle-eestiline tunnustus annab meile tuntust ja paneb külastajaid piimandusmuuseumi rohkem märkama. Võib olla jõuame tänu sellele edaspidi igasse Eestimaa nurka, et veelgi rohkem väärtustada muuseume ja tuua esile nende võimalusi," lausus ta.
Siimussaar tõi piimandusmuuseumi haridusprogrammi "Kutsu muuseum külla" kohta tabava võrdluse. "Vaata, see on nii, et kui pistad vasika nina piima sisse, küll ta siis jooma hakkab. Meie teeme põhimõtteliselt sama. Käime lasteaedades ja koolides, et laps saaks aimu, mis asi see muuseum üldse on ja mida huvitavat ta selat leiab. Nii maast madalast peale tulebki omale külastajaid kasvatada," selgitas ta.
Selle haridusprogrammiga tegid Siimussaare sõnul aastate eest algust Mai Kukk ja Riina Annus. Siis kandis see nime "Muuseum ratastel. "Kolm aastat tagasi võtsime eesmärgi käivitada programm selliselt, et sihtrühm oleks lasteaia- ja algklassilapsed. See töötas väga hästi ja ainuüksi eelmisel aastal kutsuti piimandusmuuseumit üle Eesti külla üle 50 korra ja meie kava on kuulasvaatas üle tuhande lapse," märkis ta.
Põhjus, miks muuseum külla kutsutakse, on Siimussaare sõnul selle taskukohasem hind. «Tervele klassile või rühmale bussi tellida läheks kulukamaks, kui muuseumist kaks naist kohale kutsuda. Meie väljasõidud ei sõltu asukohast ega vahemaast, vaid igaühele on kindel hind,» selgitas ta. «Oleme püüdnud väljasõite ühitada ja isegi ühe päevaga kolmes kohas üles astunud. Ega rohkem koos asjade lahti- ja kokkupakkimisega jõuakski.»
Nüüd on piimandusmuuseum oma sihtrühma laiendanud ja lisaks lasteaedadele ja koolidele käivad nad ka hooldekodudes. "Hea programm peabki ajaga täiustumaja ja pakkuma sisu vastavalt kuulajate huvidele," märkis ta.
Kuigi väärt auhind on võidetud, kavatseb Eesti piimandusmuuseum ikka mööda Eestit ringi sõita ning neile, kes kutsuvad oma esitlustega külla minna.
Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson ütles, et suur rõõm oli näha, et ka tänavu oli muuseumide aastaauhindade nominentide nimekiri rikkalik ning nominatsiooni pälvinud projektides oli tunda muusemitöötajate nutikust, uuenduslikke ideid ja säravaid silmi. “Eesti rahvas on muuseumirahvas ja Pärnus esitletud muuseumide tööd ja tegemised andsid selge vastuse küsimusele, miks see nii on,” lausus ta.
Tänavused muuseumiroti auhinnakategooriad olid: aasta näitus, teadustrükis, teadusüritus, muuseumiuuendaja, kogukonna sõber, konserveerimistöö, muuseumikogu arendaja, turundustegu ja muuseumihariduse edendaja. Eriauhinna Terav Pliiats paneb välja Eesti Muuseumiühing ja kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhinna Rotilõks annab ka sellel aastal omalt poolt välja EASi ja Kredexi ühendasutuse turismiosakond.
Üheksa kategooria võitjad said Eesti Kultuurkapitali toel rahaline preemia 1500 eurot, mille eesmärk on toetada erialast enesetäiendamist. Kõigile võitjatele kingiti ka skulptor Tiiu Kirsipuu loodud pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jääb ringlema suur Muuseumirott aasta näituse kategooria võitjale.