/nginx/o/2023/12/08/15769181t1h6cde.jpg)
Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on kogumispensioni teine ja kolmas sammas hea võimalus omale pensioniks täiendavat lisaraha koguda ning riigi poolt tuleb tagada, et vastav regulatsioon oleks asjakohane. Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, millega muu hulgas lisandub pisut paindlikkust pensionifondi vara investeerimisreeglitesse ja lihtsustuvad pärimisel toimingud teise samba varaga.
„Teine ja kolmas sammas on jätkuvalt ühed populaarseimad investeerimistooted, vastavalt 510 000 ja 200 000 kogujaga. Oleme aastatega uuendanud seadusi, et võimalusi ja tingimusi veel paremaks teha. Nii jõustus sellest aastast võimalus esitada avaldus teise samba maksete suurendamiseks ja seeläbi oma pensionitulusid tulevikus kasvatada. Praktikas on ilmnenud mõned väiksemad vajakajäämised kehtivates seadustes, mille nüüd ka korda teeme,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.
„Kuigi tegu pole suurte muudatustega, siis pensionisüsteem peabki olema etteaimatav ja stabiilne ning pikemalt kogudes inimesele elamisväärse pensioni tagama ja meie asi on jälgida, et see parimal moel töötaks ja võimalikult efektiivselt seda eesmärki aitaks täita,“ lisas ta.
Eelnõuga muudetakse pensionifondide investeerimisreegleid pisut paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt võib pensionifondi vara investeerida väärtpaberitesse, nagu aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondi osakud või aktsiad, tuletisinstrumendid jms, krediidiasutuste hoiustesse, kinnisvarasse ja väärismetallidesse ning anda pensionifondi arvel laenu. Muudatuste tulemusel tekib juurde võimalus investeerida kuni 10% fondi varast ka muudesse, pensionifondi tingimustes või prospektis nimetatud instrumentidesse. See annab fondivalitsejatele investeeringute tegemiseks lisapaindlikkust ja võimaldab vajadusel kiiremini pakkuda pensionikogujatele uusi investeerimisvõimalusi.
Lihtsustub teise samba pärimise korral vara kandmine pärija teise samba fondi. Kuigi rohkem eelistatakse pärimisel sambast raha välja võtta, on vaikselt hakanud kasvama ka päritud vara ülevõtmine pärija teise sambasse. Praegu tuleb selleks võtta päritud vara oma pensionikontole ja seejärel teha eraldi avaldus selle suunamiseks oma pensionifondi.
Kui pärija soovib päritud vara viia oma pensionifondi, pole edaspidi selleks enam eraldi avaldust vaja esitada. Soovides valida mõne muu pensionifondi osakuid, siis see eeldab jätkuvalt eraldiseisvat pensionifondi osakute vahetustehingut.
Kui pärija makse laekub pensioni investeerimiskontole, saab pärija eelnõu kohaselt valida, et päritud pensionifondi osakud kohe tagasi võetaks ja vastav summa tema pensioni investeerimiskontole laekuks.
Samuti säilib võimalus võtta päritud pensionifondi osakud pärija pensionikontole või vastav summa välja võtta.
Kolmandas sambas võimaldatakse osalist vahetamist ka täiendava kogumispensioni kindlustuslepingute puhul. Kui praegu tuleb vahetamiseks kindlustusleping üles öelda, siis edaspidi võib lepingut ka muuta ja vaid osa kogutud rahast teise kindlustuslepingusse või vabatahtlikku pensionifondi kanda. Seni on osaline vahetamine olnud võimalik vaid pensionifondis raha kogudes.
Eelnõu jõustub üldises korras, erandiks on teise samba pärimist puudutavad sätted, mis jõustuvad 2025. aastast.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)