/nginx/o/2024/02/09/15876227t1hc17e.jpg)
Põldudevaheline tee viib otse edasi, millalgi tuleb keerata paremale ja hoida seejärel vasakule. Välja ei tohi teha aukudest, põllukivimürakatest ega võsastunumatest lõikudest. Muidu ei jõuagi kohale.
See kõik on teooria. Hea ilma teejuhis juhul, kui tavaautoga saab üha kitsamaks minevatel kruusa- ja pinnaseteedel hooga sõita.
Praegu on aga talv. «Igav liiv ja tühi väli,» ütleksin, kui mul oleks luuleannet nagu Juhan Liivil. Minul pole, pole ka kaasliiklejate käitumise lugemise oskust, sest ei taipa mõista prügiautojuhi antud signaali, kui too viimaste elumajade juures oma suure masinaga otsa ringi keerab ja tagasi tuleb.
Mina muudkui pressin tema töömasinast oma tavasõiduautoga mööda, rihin esirattad kellegi ette sõidetud jälgedesse ja loodan, et põlluvaheline lõik pole liiga täis tuisanud.
Auto vibab, jälg korra kaob ja siis ilmub jälle välja, kuniks jään kinni. Teed ei ole enam nähagi, lund on rohkem kui ukseni ning tuisk käib vasakult paremale otse üle auto. Olen lõpppunktist, Koigi murulennuvälja külje alla Kaitseliidu Järva maleva õppeväljakule otse kunagise kaevikuliini ette rajatavast mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse ehitustandrist kilomeetrite kaugusel. Pooltühja kütusepaagi, laadimata mobiiltelefoni, lumelabida, autokonksu ja puksiirköieta. Olen eikellegimaal teel eikuhugi.
Õnneks on meid sel teel rohkem. Ka neid, kes teavad, et lumelükkajad, labidad, puksiirköied ja konksudega väljatõmbajad on telefonikõne kaugusel.
Kõne, ootus, tee lükatakse lahti ja autod pääsevad uuesti liikuma.
Tuttavad augud, põllukivid ja võsalõigud ning olengi võrkaiaga ümbritsetud ehitusplatsil. Platsil, kus Paide MEKi töömehed laovad väljaõppekeskusele alusmüüritist ja teevad betoonitöid, kuid võitlevad koristades-kattes-küttes samamoodi tuisu ja üha lisanduva lumega. Seda juba detsembri keskpaigast saati, kuigi aasta alguses pani krõbekülm ilm mingiks ajaks tööd pausile.
/nginx/o/2024/02/09/15876233t1h5507.jpg)
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse lõuna portfelli juht Peeter Karja kutsub lahkelt ehitussoojakusse ja selgitab, et seni on ehitusmehed tegelenud hoone nii-öelda nulltsükliga. Teisisõnu, osaliselt on hoone vundament ära valatud ja tehtud algust müüriga. «Pinnas on tugev, erilisi üllatusi tulnud ei ole, eks sel põhjusel ole siin ka lennuväli,» sõnab ta.
/nginx/o/2024/02/09/15876236t1h94df.jpg)
Lepingu järgi on ehitajal väljaõppekeskuse rajamiseks aega 12 kuud, mis on Karja sõnul igati mõistlik. «Võibolla oleme praegu ilmastiku tõttu natuke graafikust maas, kuid usun, et kevadel, kui läheb suuremaks piirdekonstruktsioonide ehitamiseks, oleme taas ajagraafikus,» lausub ta.
Väljaõppekeskus rajatakse tõesti eikellegimaale, sest kõik kommunikatsioonid tuleb luua ehituse käigus. «Kütteks maaküte, vesi puurkaevust, ka kanalisatsiooni lahendame lokaalselt ehk septikutega,» selgitab Karja. «Lähim elektriliitumine asub paari kilomeetri kaugusel.»
Keskusehoones on 1300 ruutmeetrit katusealust pinda, kaks täiskorrust ja 360kraadise vaatega (lennu)juhtimistorn. «Et peame väljaõppekeskuse puhul ära lahendama õppe- ja majutustingimused, laopinnad, hooldusruumid, vajadusel ka kontorikohad, siis on see antud hoonele üsna optimaalne lahendus,» hindab Karja.
/nginx/o/2024/02/09/15876230t1hdcde.jpg)
Teadaolevalt väljaõppekeskusse alalist üksust ei tule, vaid taristut kasutatakse vajaduse järgi, sealhulgas Järva maleva väljaõppes. Uues väljaõppekeskuses peaks majutuskohti olema poolesajale inimesele.
Samuti rajatakse keskuse ümber autoparkla. Lisahooneid ei tule.
/nginx/o/2024/02/09/15876231t1h6936.jpg)
Asumine hajaasustusalal, lennuvälja lähedus, see on vaba õhuruumi olemasolu, on sellise keskuse puhul esmatähtis. «Kui harjutamine käiks simulaatoritel, poleks sellist väljaõppekeskust vaja,» selgitab Karja. «Siin hakkavad nii meie kui ka liitlasüksused harjutama päris lennuvahenditega päriselt lendamist, maandumist ja manöövreid.»
Teist sellist mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskust Eestis ega ka lähiregioonis ei ole. «Oleme omamoodi teerajajad,» ütleb Karja. «Vaadakem kasvõi seda, mis toimub maailma lahingutandritel. Droonid on ju tulnud selleks, et jääda, peame ülejäänud maailma ja moodsa sõjapidamisega sammu pidama. Leian, et see on ainuõige aeg sellise keskuse rajamiseks ning Eesti kaitseväe ja liitlaste droonivõimekuse suurendamiseks.»
/nginx/o/2024/02/09/15876228t1ha720.jpg)
Mehitamata õhusõidukite väljaõppekeskus valmib Eesti ja Luksemburgi koostöös ning läheb maksma ligikaudu 3,3 miljonit eurot.
Teadaolevalt pannakse uuele keskusele nurgakivi järgmisel nädalal.
Veebruari alguses Brüsselis olnud Euroopa kaitseministrite mitteametliku kohtumise veerel allkirjastasid kaitseminister Hanno Pevkur ja Luksemburgi kaitseminister Yuriko Backes kahepoolse leppe, mille alusel Luksemburg paigutab Ämari lennubaasi lennuraja remonti 12 miljonit eurot.
Luksemburg on ka eelmistel aastatel toetanud rahaga õhuturvet Ämaris. Samuti toetab ta Nurmsi õppevälja mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuse ehitamist.
Luksemburgi rahastuse toel vahetatakse lennuraja katendit, uuendatakse õhuturbe hävitajate angaari perrooni, äravoolusüsteemi ja vahetatakse lennuraja märgistust. Ämari lennuliiklusala remont läheb maksma ligi 18,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Lennuraja remont kestab 2024. aasta märtsist oktoobrini, selleks ajaks kolivad Balti õhuturbe hävitajad Lätisse Lielvārde lennubaasi ning Ämaris maanduvad üksnes liitlaste helikopterid. Eesti õhuväe lennuvahendid kolivad remondi ajaks Pärnu lennuväljale. Pärast remonti naasevad NATO liitlaste ja Eesti lennuvahendid jälle Ämarisse.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)