Järvamaa lapsed hambaarsti juurde suurt ei jõua

Uuest aastast suureneb hambaravihüvitis. Foto: Elmo Riig

2023. aastal käis Tervisekassa toel hambaarsti juures üle poole miljoni inimese, seejuures jäi viimase hambaarsti visiidiga rahule 84% patsientidest. Järvamaa lapsed eirit hambaarsti juures aga käia ei taha. 

Mullu kasutas 44% elanikkonnast Tervisekassa toel hambaraviteenuseid. Tervisekassa tasus 567 869 inimese hambaravi eest 86,4 miljonit eurot. Võrreldes varasema aastaga on hambaravi rahastus kasvanud 20%.

„Järjest rohkem lapsi ja täiskasvanuid käib hambaarsti juures ja kasutab hüvitist ─ see on igati positiivne trend. Nii suurenenud hambaravihüvitis kui ka paranenud suutervisealane teadlikkus motiveerivad inimesi kontrolli pöörduma ja vajadusel raviga alustama,” tõdes Tervisekassa hambaravi teenusejuht Marjo Sinijärv. Ta tänab kõiki raviasutusi, kes Tervisekassa rahastatud teenuseid inimestele pakuvad ja paremale suutervisele kaasa aitavad.

2023. aastal kasutas täiskasvanute hambaravihüvitisi 380 307 inimest ligi 21 miljoni euro eest. Hüvitist kasutas 18 000 inimest rohkem kui aasta varem. Proteesihüvitist kasutas 38 672 inimest enam kui 7,3 miljoni euro eest.

Mullu käis hambaarsti juures 65% Eesti 3–19-aastastest lastest, sh said 20 643 last Tervisekassa toel ortodontilist ravi. 169 270 lapse hambahaiguste ennetuse ja ravi eest tasus Tervisekassa ligi 52,5 miljonit eurot (19,5% rohkem kui aasta varem). Kõige eeskujulikumad olid taaskord Saaremaa lapsed, kellest 71% käis hambaarsti juures. Kõige vähem jõudsid hambaarsti vastuvõtule Järva, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna lapsed.

2024. aastal käivitab Tervisekassa mobiilse hambaravi ennetusteenuse. Hambabusside abil loodab Tervisekassa suurendada nende piirkondade laste hambaarsti külastusi, kus seni on vähem hambaarsti vastuvõtul käidud.

„Meie lastel on võimalik astuda täiskasvanuikka väga hea suutervise ja tervete hammastega. Kuid hambaravihüvitis või ravi täielik rahastamine üksi ei ole kahjuks see, mis lapsed ja täiskasvanud hambaarstile toob. Lapsevanem on koostöös hambaarstiga enda ja oma lapse suutervise hoidja. Ennetus ja varajane ravi on kindlasti vähem kulukad kui hilisemate tüsistuste ravimine,“ nentis Marjo Sinijärv.

Kantar Emori tehtud elanikkonna rahulolu uuringust selgus, et inimesed, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, ei tee seda kaebuste või raha puudumise tõttu. Seejuures on majanduslikud põhjused muutunud üha olulisemaks takistuseks (36%), kuid võrreldes seitsme aasta taguse ajaga tuuakse seda põhjenduseks oluliselt harvem (2015: 45%).

„Loodame väga, et hüvitise olemasolu ja selle nüüdisajastamine toob ka edaspidi järjest rohkem inimesi hambaarsti vastuvõtule. Kindlasti soovime hambaravi rahastamismudelit jätkuvalt arendada, selleks analüüsime pidevalt hambaraviteenuste senist kasutust. Loodame ka seda, et Suukooli tegevus on laste ja noorte seas nii efektiivne, et üha rohkem lapsi astub täiskasvanuellu hea suutervisega. Eelmisel sügisel alustasime Suukooliga lasteaedades 4−5-aastaste laste rühmades juhendatud hambapesuga, mille eesmärk on laste igapäevase hambapesuharjumuse kujundamine, suutervisealase teadlikkuse suurendamine ja nende hammaste tervise parandamine. Juhendatud hambapesu jätkub lasteaedades ka uuel õppeaastal ja sügisest suuname suurema fookuse ka koolinoortele,” rääkis Tervisekassa hambaravi teenusejuht.

Meil kõigil tuleks oma suutervise hoidmiseks järgida lihtsaid tõdesid: pesta hambaid kaks korda päevas kaks minutit järjest, puhastada hambavahesid, juua janujoogina vett, pidada söögikordade vahel kolm tundi pausi ja külastada regulaarselt hambaarsti.

„Tuleb teadvustada, et suurepärase suuhügieeni hoidmisest üksi ei piisa, et hambaid tervena hoida. Pidev pausideta maiustamine ja suhkruga jookide tarbimine on silmnähtavalt meie elanikkonna, eriti väikelaste suutervist kahjustanud. Seda enam on oluline jälgida, et suhkrujookide asemel tarbitakse vett ja maiustuste asemel tervislikku toitu. Eriti oluline on see väikelastele, sest terved piimahambad tagavad piisava kasvuruumi jäävhammastele, misläbi väheneb hilisem ortodontilise ravi vajadus,” lisas Marjo Sinijärv.