Riigiinfo telefon on elanike jaoks üha olulisemaks kontaktpunktiks

Riigiinfo telefoni number võiks olla abitusse olukorda sattudes käe sees või lausa telefoni mällu salvestatud. Foto: Sten Semjonov

Laupäeval neljandat sünnipäeva tähistavale riigiinfo telefonile on aastate jooksul tehtud üle miljoni kõne, mängides üha olulisemat rolli just kriiside ajal ja jagades inimestele usaldusväärset riigiinfot.

Valitsuse poolt elanikkonnakaitsele neljaks aastaks antud püsirahastus tähendab, et riigiinfo telefon 1247 on nüüd riigieelarveline teenus. 26 riigiinfo telefoni operaatorit üle Eesti pakuvad ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis või vara. Näiteks saab 1247 numbrilt küsida infot riigiteede, keskkonna ja päästealaga seotud küsimustes, politsei töövaldkonda kuuluvates infoküsimustes ning valimiste osas. Keskmiselt tuleb lühinumbrile 610 kõne ööpäevas.

„Täna helistatakse kõige rohkem politsei- ja piirivalveameti teemade pärast: dokumentide taotlemise, elamisloa, ajutise kaitse ja piiriületusega seotud küsimuste tõttu ning laialt levivatest petukõnedest ja -kirjadest teada andmiseks. Palju on ka keskkonnaga ehk peamiselt abitus seisus loomade ja lindudega seotud muresid. Teemad on pidevas muutumises sõltuvalt aastaajast ja ühiskonnas toimuvast. Sügis- ja talveperioodil on omajagu teateid seoses riigiteedega – näiteks antakse meile teada teele langenud puudest ning libedatest või hooldamata teedest. Julgustan riigiinfo telefonile helistama ka siis, kui ei ole päris kindel, millise ametkonna vastutusalasse küsimus jääb – häirekeskuse vilunud operaatorid mõtlevad kaasa ja püüavad anda juhised, kuidas edasi toimetada,“ selgitas häirekeskuse 112 ja 1247 teenuste juht Karmen Oks.