Wittensteini tegevusmuuseumis avatakse graafik Herald Eelma loomingut tutvustav näitus

24. märtsil algusega kell 12 avatakse Paides Wittensteini tegevusmuuseumis (Tallinna tn 9 ja 11) graafik Herald Eelma loomingut tutvustav näitus „Kodus käimas“. 

Väljapanek on pühendatud Järvamaalt võrsunud kunstniku 90ndaks sünnipäevaks ning eksponeeritud tööd pärinevad autori enda kogust. Näituse avamisel tutvustab 90ndat sünnipäeva tähistav kunstnik enda loometeed ja näitusel eksponeeritud töid. Ühtlasi esitletakse kunstniku loomingut tutvustavat raamatut „Herald Eelma aeg ja joon“.

Graafik Herald Eelma sündis Järvamaal, Järva-Jaani kihelkonnas, Võhmutal, Kase metsavahi Villem Eelma ja Elfriede Eelma perekonnas 26. märtsil 1934. aastal kolmanda lapsena.

Joonistama hakanud Eelma sellepärast, et õed-vennad juba oskasid midagi. “Vend võttis mandoliini kätte ja natukese aja pärast ta juba oskas seda mängida. Õde joonistas hästi hobuseid. See tekitas kadedust: kas mina siis ei oskagi midagi teha?” muheleb kunstnik.

Herald Eelma alustas kooliteed 1941. aastal Võhmuta algkoolis, seejärel õppis Karinu 7-klassilises koolis ning aastatel 1949-1953 Paide Keskkoolis. Eelma lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) graafika erialal cum laude 1959. aastal. Töötanud 1960-1962 ERKIs akvarelliõpetajana. 1962-1992 oli vabakutseline kunstnik. 1992. aastal asus Tallinna Kunstiülikoolis tööle joonistusõppejõuna ning oli samal ajal ühtlasi Paimios Varsinais-Suomen Kansanopisto kunstiõpetaja. Eesti Kunstiakadeemia professori ja joonistuse õppekava juhina tegutses kuni 2000. aastani, misjärel tegutseb taas vabakutselise kunstnikuna.

Herald Eelma alustas näitustel esinemist vaba- ja raamatugraafikuna kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist. Tema kui graafiku omapära ilmnes juba diplomitöös, milleks olid illustratsioonid A. H. Tammsaare romaanile „Tõde ja õigus“. Puugravüürillustratsioonid, kaanevinjetid ja ümbrispaberid romaanile valmisid aastatel 1964-1969. Inspiratsiooni polnud tal vaja kaugelt otsida: Eelma lapsepõlv möödus Vargamäe rahva eluga üsna sarnases miljöös. Eelma tutvustas end nende illustratsioonide kaudu kui rahulikku, elunähtusi kainelt vaatlevat kunstnikku. Sarnase loomelaadi juurde jäi kunstnik ka oma järgnevas loomingus.

Tuntud on tema graafiliste lehtede seeriad "Tüdrukud" (1965), „Pühapäev” (1972). Varasest graafikast mitmed abstraktsed kõrgtrükid: „Kriitiline moment” (1967), „Õitsemine” (1968). 1970ndate lõpu litograafiates („Värav”, „Lagi”) on näha paralleele Marju Mutsu tolleaegse graafikaga. Seejärel kujunes litograafiates välja üks Eelma lemmikmotiiv, kivide teema: „Pank” (1989), „Kaitsevall” (1990). Tundub, et Eelmal pole olnud järske murranguid, tema kunst on arenenud sujuvalt läbi mitmete etappide.

Herald Eelma suurtöö on „Kalevala“ illustreerimine (1985, pliiatsijoonistus). Illustratsioonid A. H. Tammsaare teosele “Ma armastasin sakslast” on näide puugravüüri meisterlikkusest.

Inspiratsiooniallikaks on kunstnikule olnud lähemad ja kaugemad mälupildid, mis pärinevad reaalsest maailmast. Kunstnikku on huvitanud püsiväärtused, traditsioonid ja kestmine ohustatud maailmas. Aja kulgemine, inimene ajas ja inimese poolt loodu, pinged ühiskonnas.

Näitusega saab Wittensteini tegevusmuuseumis tutvuda kuni 1. juulini 2024. aastal. Külastamisvõimalus muuseumi lahtiolekuaegadel K-P kell 10.00 – 18.00.