/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/03/06/15930439t1h757f.jpg)
Riigikogu liige Kalle Grünthal algatas karistusseadustiku muutmise eelnõu, et tagada põhiseadusega sätestatud nõude täitmine, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
„Kriminaalmenetluses on süüdistatav süütu kuni süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni. See tähendab, et enne kohtuniku süüdimõistvat otsust ei tohi kedagi pidada süüdiolevaks. Kohtus õigeks mõistetud isikut ei tohi pärast kohtuotsust süüdiolevaks nimetada,” toonitas Grünthal eelnõu seletuskirjas.
Günthal lisas, et õigus süütuse eeldusele hõlmab ka kaudseid väljaütlemisi, mis enneaegu vihjavad inimese süüle. „Süütuse presumptsiooni peavad järgima mitte ainult riigiametnikud ja kohtud vaid ka kohtuasja kajastavad isikud ning meedia,” märkis Grünthal.
Süütuse presumptsiooni on rikutud, kui meedia või mõni muu isik esitab faktiväite, et inimene on varas, korruptant, mis võib info saajat kallutada inimest süüdi pidama. „Kahjuks ei ole sellised juhtumid tänapäeval harvad, kus isikut käsitletakse kurjategijana enne kohtuotsuse jõustumist. Tulemiks on aga see, et vaatamata õigeksmõistvale kohtuotsusele peab laiem üldsus teda hiljem ikkagi kurjategijaks ning see jääb teda saatma pikaks ajaks ja seda vaatamata sellele, et põhiseadus sätestab vastupidist,” seisis seletuskirjas.