Paide linna rahva- ja kultuurimajad lähevad ühisjuhtimise alla

Paide muusika- ja teatrimaja direktori Jaanus Kuke õlule jäävad 1. juulist ka maarahvamaja Viisus, Annas ja Roosna-Allikul ning Sargvere keskusehoone. Foto: Dmitri Kotjuh

• Muusika- ja teatrimaja hakkab korraldama kogu linna kultuurielu.
• Rahalist kokkuhoidu ei tule.
• PAMT vähendab töökohtade arvu.

Paide linna rahvamajade viimine ühtse juhtimise alla on olnud linnavalitsuses arutusel juba mitu aastat, kuid siiani mõttest kaugemale jõutud ei ole. Eelmine linnavõim võttis selleks pidevalt hoogu, ent hoovõtuks see jäigi, sest liitmisest ei vaimustunud ei Paide muusika- ja teatrimaja ega rahvamajadki.

Praegusel linnavalitsusel paistab olevat asjaga kiire ning ettepanek liita rahvamajad muusika- ja teatrimaja (PAMT) külge esitatakse linnavolikogule kinnitada juba tänasel istungil.

Kui volikogu on ühendamisega päri, saab Paide muusika- ja teatrimaja vaevalt üle kolme kuu ametis olnud direktor Jaanus Kukk alates 1. juulist ka kõik linna kultuurimajad – Viisu rahvamaja, Anna vaba aja maja ning Roosna-Alliku rahvamaja – enda alluvusse ning PAMT saab senisest kaalukama ja vastutusrikkama rolli linna kultuuritegevuse korraldamisel.

Rahvamajade liitmise otsust ja vajadust Jaanus Kukk mõistab. «Pärast kohalike omavalitsuste ühendamist pole väikestel rahvamajadel enam kindlat suunda, kes teeb ja kellele teeb. Kultuuriasutuste liitmine annab võimaluse need pidepunktid paika panna ning leida vastused küsimustele, kas maja on kohalikule kogukonnale vaja ning kes hakkab kohapeal üritusi korraldama,» arutles Kukk.

Paide linna süsteemis tegutseb PAMTiga kokku neli kultuuriasutust. Viisu rahvamajas töötas juhataja viimati kaks aastat tagasi ja uut inimest konkursiga ei leitud. Sama lugu on Anna vaba aja majaga, kus viimane juhataja lahkus ametist 2021. aasta suvel ja siiani seal juhti pole. Mõlema asutuse juhataja ülesandeid täidab ajutiselt linnavalitsuse liige Enn Lehtpuu. Mõlemas majas on palgal ainult koristaja.

Kumbki maja rahvamajana selle klassikalises mõttes ei tegutse. Viisus töötab raamatu­kogu, on külasaun ja ruume rendivad eraürituste korraldajad. Anna vaba aja majas on ühel päeval nädalas avatud raamatukogu ja tegutseb noortetuba, vahel renditakse ruume eraüritusteks. Ringitegevust ega kultuuriüritusi Enn Lehtpuu sõnul neis majades ei ole.

Roosna-Alliku rahvamaja on kolmest kõige paremas seisus. Seal käib korrapärane kultuuritegevus, mille eest vastutab juhataja ja kultuurikorraldaja ühes isikus Anneli Karma.

Karma veel uut olukorda 1. juulist ette näha ei oska ja artikli trükkimineku ajaks oli tal kohtumine linnavalitsusega veel olemata. «Meil kõik toimib, ringid tegutsevad, üritusi on, nii et laias plaanis ei saa ma sellest liitmise kasulikkusest aru. Kui midagi, siis ehk tehnilise koha pealt saaks PAMT meid aidata. Meil küll on endal Roosna-Allikul kõik olemas, aga näiteks kui peaks midagi spetsiifilisemat vaja minema,» arutles Karma.

PAMTi direktor Jaanus Kukk ei salga, et asutuste liitmine toob kaasa suurema töökoormuse. Samas ei näe ta, et muusika- ja teatrimaja hakkaks kohapeal üritusi korraldama või rahvamajadesse midagi üle viima. «Esmalt tahame kohalike inimestega kokku saada, et üldse aru saada, millised on nende kultuuriharjumused või kui palju vajavad nad rahvamaja näiteks harrastustegevuseks,» lausus ta.

Kuke sõnul on oluline välja selgitada kohapealsed sädeinimesed, kes oleksid nõus ise üritusi korraldama. «PAMTi ülesanne oleks vaadata, kuidas saame nende tegevusi toetada, olgu siis raha, turunduse või tehnikaga,» ütles ta, ent möönis samas, et see võib osutuda keeruliseks ülesandeks.

Rahalist kokkuhoidu Kukk asutuste liitmisel ei näe. «Meie eelarved küll liidetakse, ent nende majade eelarved on nagunii väga pisikesed ning koosnevad ülalpidamiskuludest ja koristaja palgast. Üritusteks on raha väga vähe,» põhjendas ta.

Mida on rahvamajade ühendamisest võita? «Ehk mis läheb paremaks?» viskas Kukk omakorda küsimuse õhku. «Ega mina kah tea. Loodan ainult, et õnnestub ärgitada koha­likke inimesi midagi tegema. Samas vägisi ei tee samuti midagi,» lausus ta.

Kukk usub siiski, et võti peitub koostegutsemises. «Paneme seljad kokku, et rahvamajadel oleks rohkem tuge ideede elluviimisel eeldusel, et kohapeal on inimesed, kes teha tahavad,» ütles ta.

Paide linnapea Kaido Ivask sõnas, et loodab kultuurimajade ühise juhtimise alla minekust samuti eelkõige seda, et kultuuritöö maapiirkondades läheks paremaks. «Liidame juriidilised kehad, sest eraldi asutuste selline ülalpidamine pole kestlik. Neist kahes asutuses praegus nagunii kultuuritegevust ei toimu,» lausus ta.

Ivaski ütlust mööda on muusika- ja teatrimaja põhimääruseski kirjas kohustus tegeleda maapiirkondade kultuuritegevusega. «PAMTi ülesanne on nüüd seda paremini korraldada, välja selgitada, mida soovitakse, ja leida võimalusi neid tegevusi ellu viia. Usun, et ühe meeskonnana on kultuurimajadel selleks võimekust ja raha rohkem,» selgitas­ ta.

Paide teatri juht Mariliis Peterson on olnud rahvamajade muusika- ja teatrimajaga ühendamise suhtes skeptiline. Teatrijuhina on tema peamure­, et kui PAMTi põhiroll on olla esmalt kultuurimaja, siis tulevikus võib fookus liikuda veelgi enam selle tegevusvald­konna poole.

«Praegu on PAMTi põhitegevus põhimääruse järgi üldiselt kultuurikorraldus. Oleme saanud kultuuriministeeriumilt varemgi signaale, et kui muusika- ja teatrimaja ei määra oma üheks põhitegevuseks ka etenduste andmist, siis seaduse järgi ei saa teater enam riigilt raha taotleda,» selgitas Peterson.

Ta lisas, et kui maarahvamajad liidetakse PAMTiga, siis sisuliselt kinnistub asutuse põhitegevusena tähelepanu rahva- ja kultuurimajadele. «Tajun reaalset ohtu, et teater peab leidma teise juriidilise vormi, mille alt tegutseda,» märkis ta.

Ka Jaanus Kukk tõdes, et praeguse põhimääruse järgi ei vasta PAMT etendusasutuse seadusele, mille alusel riik teatritele raha jagab. «Tuleb mõelda, mida edasi teha. Variante on mitu: kas luua sihtasutus, mittetulundusühing või tasubki muuta muusika- ja teatrimaja põhimäärust,» lausus ta.

Linnapea Kaido Ivask põhimääruses juriidilist probleemi ei näe. «Ministeeriumi sõnum on minu arusaamist mööda ikkagi see, et toetust saab küsida teatritele, mis loovad ka ise teatrit, mitte üksnes ei vahenda teiste tehtut. 2023. aasta toetuse taotlemisel põhikirjas juriidilist probleemi riigi poolt ei täheldatud,» ütles ta.

Küll mainis Ivask, et äriregistrisse võiks PAMTi tegevusalana etendustegevuse siiski lisada.

Rahvamajade liitmine pole ainus proovikivi, mis Jaanus Kukel ees seisab. Et raha on vähe, tuleb muudatusi teha ka muusika- ja teatrimajas endas. See toob kaasa olulisi ümbermängimisi asutuse ülesehituses: ametiülesannete ümberjagamist ja ametikohtade kaotamist.

Rahalisest seisust tulenevalt ongi Jaanus Kukk sunnitud maja töötajaskonnale otsa vaatama ja vähendama ametikohti. «Kuna raha juurde ei tule, peame toime tulema vähemate inimestega. Need, kes jäävad, peavad hakkama täitma ülesandeid, mida seni pole täita tulnud,» lausus Kukk.

Nii kaovad alates 1. maist PAMTist tehnikajuhi, kunstniku, teenindaja ja ühe koristaja ametikoht. Et tehnikajuhti majal nagunii praegu pole, said koondamisteate teenindaja ja kunstnik.

Kukk sõnas, et töötajatel tuleb muutuda multifunktsionaalsemaks. «Me ei saa enam lubada ametikohti, mis katavad kitsast valdkonda. Näiteks liitsime valvelaua ja kassateeninduse ning kontoritöötajad peavad suuremate ürituste ajal õhtuti pileteid kontrollimas käima, saades selle arvelt muul ajal vabu tunde,» selgitas ta.

Jaanus Kukk tunnistas, et meeldiv see pole olnud, ent kui tahta leida eelarvest raha töötajate palkade tõstmiseks, mis on tema hinnangul hädavajalik, siis tuleb teha karme otsuseid.