Järvamaa põllumaa püsib endiselt kõrges hinnas

Põllumaa. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Haritava maaga tehti 2023. aastal 1067 ostu-müügitehingut ning võrdluses 2022. aastaga on tehingute arv vähenenud neljandiku võrra. Tehingute koguväärtus moodustas 2023. aastal 80,5 miljonit eurot, mis tähendab, et aastaga on koguväärtus vähenenud 20,5 miljonit euro võrra.

Tehingu osapoolte profiilis on näha jätkuvat trendi haritava maa turu koondumisel juriidiliste isikute kätte. Nii eraisikud kui ka riik müüsid haritavat maad 2023. aastal mõnevõrra rohkem. Ostjatest moodustavad endiselt valdava enamuse juriidilised isikud, kuid teist aastat järjest on kasvanud ka eraisikute osakaal.

Tehinguaktiivsuse poolest paistavad silma Lääne-Viru, Tartu, Harju ja Pärnu maakond, kus tehti vastavalt 105, 101, 99 ja 96 tehingut. Madalaima tehingute koguarvuga piirkonnad olid Hiiu ja Valga maakond, kus tehti vastavalt 18 ja 26 tehingut. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju, Järva, Tartu ja Lääne-Viru maakonnas, kus see oli vastavalt ligikaudu 15, 9, 8 ja 8 miljonit eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2023. aastal 6500 eurot ning aastane hektari hinnakasv on seejuures ligikaudu 23%.

Möödunud kahel aastal on haritava maa hinnakasv märkimisväärselt kiirenenud ning viie aasta tagusest ajast püsib hektari mediaanhind koguni 90% võrra kõrgemal. Aastases võrdluses on ainult Valga maakond, kus hektari mediaanhind on madalam kui eelnenud aasta tase. Hektari mediaanhind oli kõrgeim Põlva maakonnas, olles 8000 eurot. Mediaanhinna aastane kasv on suurim Lääne maakonnas, kus see oli 40%. Boniteedist lähtuvalt olid müügiks kõige paremad põllumaad Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kus müüdud haritava maa kaalutud keskmine reaalboniteet oli vastavalt 49 ja 47 (perspektiivne boniteet 51 ja 52). Üle keskmise maid müüdi veel Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas. Põllumaa saab kõige odavamalt kätte Hiiu maakonnas, kus hektari mediaanhind oli 3019 eurot.

Põhjalikum ülevaade on leitav siit.