Sünnitusosakond võttis olulise toetuse tänutundega vastu

Sünnitusmajade fondi juhataja Laine Randjärv jäädvustab olulist hetke, mil Järvamaa haiglale antakse kätte fondi ja MTÜ Aitame Eestit toetusraha. Foto: Dmitri Kotjuh

Sel nädalal külastasid Järvamaa haigla sünnitusosakonda sünnitusmajade fondi patroon Sirje Karis ja juhataja Laine Randjärv ning MTÜ Aitan Eestit esindaja Janar Saviir, et kätte anda 11 000 euro suurune toetustšekk.

President Alar Karise abikaasa Sirje Karis kiitis Järvamaa haigla sünnitusosakonnas viibides erilist rahu ja soojust, mis seal tema hinnangul valitseb. «Siin on nii puhas ja ilus, samas kodune ja turvaline,» sõnas ta.

Osaliselt ütles Karis end Järvamaa haiglas eriliselt tundvat ka sel põhjusel, et tema juured ulatuvad isa poolt Järvamaale Järva-Madisele ja ta tunneb siinsete paikadega sidet.

Eriti tegid Sirje Karisel südame soojaks sünnitusosakonna laual korvikeses olnud kootud papud. «Mul on kolm last ja viis lapselast, aga ma ei mäleta enam, et nende jalad oleksid olnud nii tillukesed,» lausus ta. «Komme igale sünnitajale paar papusid kaasa kinkida on liigutav ja armas.»

Sirje Karis avaldas arvamust, et küllap on naistel Järvamaa haiglas hea sünnitada. «Iseäranis, kui seda tegevust on toetamas abivalmis ja professionaalne personal ning riske maandav ja turvatunnet sisendav aparatuur,» ütles ta.

Järvamaa haigla sünnitusosakond vajas raseda ja loote tsentraalset jälgimisprogrammi OmniView, mille soetamiseks sünnitusmajade fondi sihtasutuse ja MTÜ Aitan Eestit toetusraha kasutatigi.

Sirje Karis märkis, et kõik masinad ja programmid on haiglas kahtlemata olulised, kuid mitte ükski neist ei aitaks patsiente arstideta. «Inimesed, kes neid masinaid kasutada oskavad, on samuti väga olulised,» sõnas ta.

Seetõttu oligi Sirje Karis eriliselt rõõmus, kui nägi haigla sünnitusosakonnas ja erakorralise meditsiini osakonnas toimetamas noori arste ja õdesid. Tema optimismi suurendas veelgi haigla peaarstilt Külvar Mandilt kuuldu, et noored tulevadki väikesse maakonnahaiglasse, et saada kogemusi ise igal pool käsi külge pannes.

Kurvastav oli Karisele aga fakt, et sündide arv on viimaste aastatega suuresti vähenenud. Seda näitavad ilmekalt ka sünnitusosakonna seinal olevad tabelid sünnitusi tähistavate punaste ja siniste täpikestega. «Selle aasta arvud tulevad kahjuks veelgi väiksemad kui eelmisel aastal,» ütles sünnitusosakonna juhataja Riina Limberg.

Sirje Karise küsimusele, miks see nii on, vastas Limberg, et naised jätavad sünnitamata sõja ja majandusliku ebakindluse hirmus. «Nad ei näe lähemal ajal saabumas helget tulevikku, kus tahaks lapsi kasvatada,» sõnas ta.

Ämmaemandusjuht Keidy-Anet Lavrikov lisas, et tegelikult esindavad praegused sünnituseas naised just seda põlvkonda­, kui Eestis sündis vähem lapsi. «Meil ongi praegu selline aeg, kus sünnitusealisi naisi on lihtsalt vähem. Mõne aasta möödudes peaks olukord natuke paranema,» lausus ta.

Lavrikov juhtis tähelepanu ka sellele, et sünnitamine on tänapäeval väga kaalutletud otsus ning paljud naised lükkavad seda töö ja karjääri tõttu edasi. «Seetõttu on sünnitajate keskmine vanus tõusnud 30. eluaastani. Veidi üle 20aastaseid sünnitajad on saamas pigem erandiks. Küll on lisandunud hulgaliselt eakamaid sünnitajaid. Ida-Tallinna keskhaiglas on vanim sünnitaja olnud 54aastane,» selgitas­ ta.

Need faktid üllatasid Sirje Karist siiralt, sest oma kogemustest mäletas ta, et 36aastase sünnitajana tundis ta end noorte naiste kõrval omal ajal küllaltki vanana. «Ei kujutagi ette, kui lapsi saadakse veel vanemas eas,» sõnas ta.

Sünnitusmajade fondi juhataja Laine Randjärv selgitas, et fond toetab sünnitusosakondi üle Eesti uuenduslike seadmete soetamisel ja personalile koolituste võimaldamisel. Samuti panustab fond tugitegevus­tesse, mis aitavad kaasa valdkonna arengule.

Tänavu kogus fond telesaate «Jõulutunnel» abiga üle 300 000 euro, mida ongi nüüd sünnitusosakondadele üle Eesti usinalt jagatud. Järvamaa haigla sünnitusosakond ei vajanud toetust vastsündinute intensiiv­abi ja jälgimislaua ostuks nagu paljud teised sünnitusosakonnad üle Eesti. See elutähtis seade oli haiglal juba varem ostetud. Küll tundis osakond puudust sünnitajate tsentraalsest jälgimissüsteemist.

Randjärv kiitis Järvamaa haigla sünnitusosakonna otsust hankida OmniView süsteem, mis tõhustab valdkonna tööd. «Haigla ja osakonna töötajad oskavad kõige paremini hinnata, mida nad vajavad ja mis teeks abiandmise sünnitajatele veelgi paremaks,» lausus ta.

Randjärv lisas, et Järvamaa haigla toetusrahale pani 6000 euroga õla alla ka MTÜ Aitan Eestit, mis panustab samuti väiksemaid piirkondi toetavatesse ettevõtmistesse.

Mittetulundusühingu esindaja Janar Saviir ütles, et just viimastel nädalatel on ühingu heaks annetusi koguvad üliõpilased Järvamaal ukselt uksele käinud. «Mul on hea meel sel moel näidata, et järvalaste annetatud raha jõuab päriselt ka siinset elu toetama,» lausus ta.

Keidy-Anet Lavrikov tutvustas, millist tuge osakond uuest jälgimissüsteemist saab. «OmniView võimaldab sünnitaja ja loote seisukorda pildiliselt jagada haigla süsteemis nii, et valves olev arst, kes on parasjagu näiteks kõrvalmajas ambulatoorset vastuvõttu tegemas, näeb samal ajal toimuvat reaalajas. Ta saab juhendada ja soovitusi jagada tööpostilt lahkumata. Kui olukord muutub kriitiliseks, saab ta kiiresti sekkuda. Samuti saab pildi sünnitajast oma tuppa ämma­emand, kes näeb ja teab siis, mis hetkel tuleb tal tegutsema asuda,» selgitas ta.

Lavrikov lisas, et uus süsteem võimaldab KTG graafikuid kohalikus andmebaasis arhiveerida ja interaktiivselt taastada.

OmniView süsteem on Järvamaa haiglas füüsiliselt juba olemas ja KTG-aparaadiga ühendatud, kuid veel käib programmi seadistamine ja ühendamine uue tarkvarasüsteemiga, millele Järvamaa haigla on üle minemas. «Usun, et kõik läheb kenasti ja juba mais saame programmi päriselt sünnitajate jälgimisel kasutama hakata,» ütles Lavrikov.