Kultuuritöötajate arusaamad põrkuvad sageli ametnike omadega

Ele Puidet endine kultuuritöötaja, Viljandi kultuurikolledži tudeng Foto: Erakogu

Teatrikohvikus letitüdrukuna töötades tekkis tahe olla tüdruk teisel pool letti – kultuuritüdruk. Päriselt ja kirega. Ideest teostuseni. Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala kolmanda kursuse tudengina tegin nüüd seminaritöös uuringu teemal «Kohaliku poliitika mõju kultuuritarbimisele Järvamaa kultuuriasutuste näitel».

Olles kultuuriakadeemias õppinud, ei läinud mööda palju aega, kui olin juba natukene seotud sellesama majaga, kus alles hiljuti klientidele strooganovi serveerisin. Tunne oli äge: vau, olengi teisel pool letti! Jube vahva, kui unistused teoks saavad. Aga mis see seminaritöö teema siia puutub? Poleks isegi arvanud, et puutub. Aga näe – puutub.

Esimesel praktikal kultuurikorraldajana Paide muusika- ja teatrimajas sain aru, et kui jutt just strooganovi valmistamisest või serveerimisest ei käi, siis seda, kuidas asjad kultuurielus edenevad, sõltub suuresti kohalikust omavalitsusest. Mina mõtlesin, et kui minust ükskord kultuurikorraldaja saab, siis ma alles hakkan korraldama. Terve Järvamaa võtan ette ja täitub unistus olla osa kohalikust kultuurist.