Miks on Eesti eelarvepuudujääk probleem?

Eesti Panga president Madis Müller. Foto: Konstantin Sednev

Rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi ületavad Eesti riigi kulud järgmisel neljal aastal tulusid sel määral, et igal aastal tuleb valitsusel juurde laenata enam kui kaks miljardit eurot. Seda juhul, kui jätkame praeguseks kokku lepitud maksude ja maksumääradega ning lähtume ootuspärasest kulude kasvust.

Eesti riigi kulud ulatuvad järgmisel aastal eeldatavasti 18,5 miljardi euroni ning umbes iga kaheksas kulutatud euro tuleb katta uue laenurahaga. Seda on selgelt liiga palju olukorras, kus majandus on viimase kahe aasta madalseisust juba kõigi eelduste järgi taastumas. Peame tunnistama, et elame riigina üle oma jõu.

Võttes aluseks rahandusministeeriumi kevadprognoosi, on riigi tulud 2024. aastal eeldatavasti pisut enam kui 50 protsendi võrra suuremad kui viis aastat tagasi. Kulud on aga samal ajal kasvanud ligi 63 protsendi võrra. Valitsussektori kulud on viie aastaga kasvanud 39 protsendilt juba enam kui 45 protsendini SKP-st. Valdkondlikult on sellesse kasvu panustanud enim ennaktempos kasvanud kulutused tervishoiule, riigikaitsele ja sotsiaalvaldkonnale.