Pipi-Liis Siemann: kaitstud ja kindel riik meie maksude eest

Riigikogu Foto: Madis Veltman

Uue valitsuse plaani järgi püüame jätkuvalt riigi rahaasjades korda luua. Kõik poliitikud teavad, et on ääretult ebapopulaarne makse tõsta ja riigi tehtavaid kulusid kärpida, kuid riigi vastutustundlik juhtimine teisiti toimida ei saa, kulud ja tulud peavad liikuma käsikäes.

Miks siis ikkagi maksutõusud? Rahandusministeeriumi prognoosi järgi oleks 2025. aastal meie riigieelarve puudujääk juba 5,3 protsenti SKP-st ehk 2,2 miljardit eurot ning järgmiste aastate puudujääk samas suurusjärgus. Seadusest ja Euroopa Liidu lepetest lähtuvalt peab puudujääk olema alla kolme protsendi SKP-st. Riik peab aga oma igapäevast tegevust kuidagi finantseerima ja seepärast kaetakse puudujääki laenudega.

Kuid laen ei ole tuluallikas, laen on kuluaugu kate. Eesti riigi võlakoormus kasvab Euroopa Liidus kõige kiiremini ja see pole enam kõige väiksem. Jutt, et võlgu võib elada lõputult, ei ole tõsi – Kreeka kogemuse näitel tuleb ühel hetkel hakata ikkagi puudujääki vähendama ning mida kaugemale otsused lükata, seda valusamad need on.