Rahvusraamatukogus avati näitus riigivanem August Rei monumendi kavanditest

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel keskendusid autorid küsimusele, kas ajaloolise isiku mälestusmärk peab alati olema ratsamonument või kivipea - kuidas jäädvustada suurt riigimeest linnapildis nii, et sünniks demokraatlik ja kaasav avalik ruum.

 

EKA vabade kunstide ja arhitektuuriteaduskonna ühise loomekonkurss pakkus lahendusi, kuidas jäädvustada riigivanem August Rei mälestust. Valmis 5 ideekavandit, mis vormistati makettide ja joonistena ning on nüüd publikule vaatamiseks Rahvusraamatukogu väikese majas (Narva mnt 11).

"Eesti esimese parlamendi Asutava Kogu esimees, riigivanem ja hilisem Eesti eksiilvalitsuse pikaajaline juht presidendi ülesannetes – August Rei väärib meie kollektiivses mälus samaväärset kohta Poska, Laidoneri ja Pätsiga" selgitas žürii liige Jaak Juske. "August Rei juhtimisel võttis Asutav Kogu 1919-1920.a. vastu mitmed omas ajas revolutsioonilised seadused, mis panid aluse Eesti riigile: põhiseadus, mis ühena esimestest maailmas andis naistele valimisõiguse ja vähemusrahvustele kultuuriautonoomia; maaseadus, mis jagas mõismaad talupoegadele ja andis eesti sõdurile põhjuse Vabadussõda võita; tasuta kooliharidus. Seetõttu on sobilik kutsida teda ka Riigiloojaks" lisas Juske.

"Fookuses oli inimesi kõnetava, kaasaegse installatiivse-arhitektuurse lahenduse leidmine. Selleks analüüsisid ja eksperimenteerisid tudengid võimalike asukohtade valikutega Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk võis olla välja pakutud mistahes avaliku ruumi objekti kujul – kunstiteos, installatiivne või arhitektuurne keskkond, aga ka park või purskkaev" selgitas EKA professor Andres Ojari.

Üliõpilasi juhendasid EKA poolt Andres Ojari, Toomas Tammis, Kirke Kangro ja Taavi Talve.

Näituse korraldajad on EKA ja Riigivanem August Rei Sihtasutus. Näitus jääb avatuks 15. septembrini.