PILDID JA VIDEO ⟩ Scoutspataljoni sõdurid harjutasid Aravetel majade hõivamist

Samal ajal kui suurem osa Scoutspataljoni lahingtoetuse kompaniist valmistub Iraagi missiooniks, jätkab ülejäänud koosseis tavapärases treeningurütmis. Kolm nädalat tagasi võeti ette üksiksõdurite oskuste lihvimine ja eelmise nädala lõpuks tehti läbi ka meeskonnasuuruse üksuse treeninguplokk, kirjutab Virumaa Teataja.

Lahingtoetuskompanii 50-pealine üksus harjutas sel kolmapäeval Järvamaal Aravete asulas hoonestatud alal tegutsemist jao koosseisus. Kompaniiülem kapten Martin Rooni ütles, et lahingutegevuseks valmistumisel on oluline osa linnalahingu õppel, sest sõjapidamise käigus võib ette tulla olukord, kus mõnest külast või linnast tuleb läbi minna või sinna ka kaitsele asuda.

"Me peame arvestama sellega, et kõik ei ole nõus evakueeruma ja neid jõuga ka ei evakueerita. Seepärast kasutame harjutustel nii vastase kui ka tsivilistide "mängureid", et sõdurid harjuksid mitte tulistama kõike, mis liigub, vaid ikkagi veendutaks sihtmärgis. "Mänguritel" olid seljas teistsugused riided, et sõdurid saaksid neid omadest eristada" rääkis Rooni.

Imitatsioonivahenditena kasutasid kaitseväelased treeninggranaate, airsoft-relvi ja välitreeningute laskemoona. "FX-laskemoon annab meile võimaluse objektiivseks tagasisidestamiseks. Tegemist on laskemoonaga, mille tabamus võib olla ebamugav ja ka valus, kuid siiski ohutu. Seetõttu kasutame harjutustel lisaks tavapärasele kaitsevarustusele näomaske, sest muidu oleks oht vigastuste tekkeks," selgitas Rooni.

Peale situatsiooniharjutusi suundutakse lasketiiru, et sooritada lahinglaskeharjutusi nii individuaalselt kui ka meeskonnaga. Septembri lõpus ja oktoobri alguses liiguvad scouts‘id õppusele Valge Tellis, mis toimub Lätis Skrundas.

Väliharjutuste sageduse kohta rääkis kompaniiülem, et õppustel viibitakse sisuliselt 30 protsenti aastast. "Suuresti on nii, et nädala oled metsas ja kaks nädalat väeosas. Kevadest alates väliharjutuste osakaal suureneb oluliselt ja sel perioodil tuleb arvestada nädalaga metsas ja nädalaga kasarmus."

Kui jutt Scoutspataljoni mehitatusele läks, tõi Rooni välja selle, et Scoutspataljon võtab alati vastu motiveeritud, asjatundlikke ja professionaalseid sõdureid. "Täna on meil seis võrdlemisi hea. Kaitseväes üritatakse palkasid hoida keskmisega võrreldes ikkagi 1,3–1,5-kordsed ja ma leian, et Eestis olles ja Eesti kaitsmiseks valmistumisel on see täiesti proportsionaalne."

Rooni sõnul ta ise kontorist kuigi tihti välja ei satu, aga kui see juhtub, siis on puhas nauding olla sõdurite juures ja jälgida, kuidas nad tegutsevad. "Kompaniiülem elab oma planeerimisprotsessis ajaliselt kaks kuni kolm kuud praegusest hetkest ees selleks, et koostada väljaõppeplaanid ja broneerida harjutusalad. Lisaks kätkeb kompaniiülema töö palju koosolekuid nii kõrgema ülema kui ka mu enda rühmaülematega, keda tuleb juhendada ja nende läbiviidavat väljaõpet kontrollida. Kompaniiülem vastutab kogu kompanii väljaõppe, planeerimise ja juhtimise eest nii rahu- kui ka sõjaajal. Seda on tegelikult keeruline lühidalt kirjeldada. Kui seda paari sõnaga teha, siis võiks öelda, et minu töö on üsna mitmekesine," rääkis Rooni.

Scoutspataljoni arengusuundadest kõneldes ütles kompaniiülem, et uued lahingtoetusmasinad, mis on ehitatud CV90 baasil, saabuvad Eestisse 2025. aasta lõpuks ja seejärel tuleb ikkagi arvestada perioodiga, mil neid kasutama õpitakse. "Sisuliselt võib öelda, et masinate tundmaõppimiseks ja nende professionaalseks kasutamiseks kulub terve väljaõppetsükkel, milleks on üks aasta," lausus ta.

Scoutspataljoni lahingtoetuskompaniis teenib üle 120 sõduri, kellest suurem osa suundub peagi välismissioonile Iraaki.