Hispaanias abis olnud päästjad jõudsid tagasi

Eesti päästjate missioon Hispaanias. Foto: Päästeamet

Augustiga sai läbi Eesti päästjate missioon Hispaanias. Nelja nädala jooksul läbisid meie päästjad Hispaanias tuhandeid kilomeetreid, nägid tuld, vett ja vilet ning said omal nahal tunda, mis tähendab kuumas kliimas ja mägisel maastikul tulekahjude kustutamine.

Hispaanias käisid metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisel abis kaks 20-liikmelist meeskonda. Esimene meeskond oli 31. juulist 16. augustini Hispaania keskosas Castilla-La Manchas, teine meeskond oli 15. augustist 31. augustini Hispaania loodeosas Galicias. Mõlemad piirkonnad on mägised ning Galicia on üks Hispaania metsarikkamaid piirkondi.

Järvamaalt käis Hispaanias esimeses jaos Meelis Hints Paide komandost ning teises jaos Rando Suve Koeru komandost.

“Missiooni mõte on olla kohapeal valmis juhuks, kui tulekahjud suureks lähevad ning sealses kliimas on see pigem aja küsimus. Kui riigid kutsuvad abi siis, kui sündmus juba käib, ei pruugi see piisavalt kiiresti kohale jõuda,” selgitas esimesena Hispaaniasse sõitnud meeskonna juht Kaarel Langemets.

Kuu aja jooksul said Eesti päästjad kaasa aidata üheksa metsa- ja maastikutulekahju kustutamisele. „Tulekahjud olid väga erinevad, oli raskeid nõlvasid, aga ka siledamaid kohti. Iseäranis keeruline oli maastik meie autojuhtide jaoks, kes mägedes kitsastel teedel hakkama pidid saama,” rääkis teisena Hispaaniasse sõitnud meeskonna juht Taavi Tilk ning lisas, et peaaegu alati kasutatakse tulekahjude kustutamisel ka lennu- ja rasketehnikat.

“Võtame õppetunnid arvesse, täiendame kustutusvarustust ja treenime meeskonda veelgi tugevamaks. Meil on nüüd päris hea ettekujutus sellest, milline see töö päriselt on,” rääkis Langemets edasistest plaanidest. Pikem eesmärk on paari aastaga treenida välja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kuuluv päästemeeskond koos tehnika, varustuse ja oskustega, kes on valmis appikutsetele reageerima.

Suvised metsatulekahjud on Lõuna-Euroopas viimastel aastatel saanud suureks probleemiks. Üksteisel käiakse abiks seetõttu, et ühelgi riigil pole ainult endal nii palju võimekust, et selliste katastroofidega üksi toime tulla. Abi koordineerib Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism.