Vabaduse tammepärja aumärgi pälvis järvalane Elvi Mägi

30. augustil tunnustas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Vabaduse Tammepärja aumärgiga 25 inimest.

Aumärgi annetab minister inimestele, kes hoiavad ja annavad edasi Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestusi ning jäädvustavad vabadusvõitlust ja vastupanuliikumist. Järvalastest sai kõrge tunnustuse osaliseks Türi vallas elav Elvi Mägi. Elvi Mägi on Memento Järvamaa Ühenduse pikaaegne juht ja järjepidevuse kandja. Tema eestvedamisel on ühendus aastaid korraldanud üritusi ja mälestussündmusi. Ka praegu võtab ta aktiivselt osa Memento üritustest ning aitab kaasa mälestuste hoidmisele rasketest aegadest.

2. septembril andsid Memento Järvamaa ühenduse juhatuse liikmed Türi-Allikul Elvi Mägile üle Vabaduse tammepärja aumärgi.

Justiits-ja digiministri Liisa-Ly Pakosta sõnul peame pidama meeles ja tänama neid inimesi, kes hoidsid ka rasketel okupatsiooniaastatel vabaduse tungalt. „Täna on Eesti iseseisvus meile iseenesestmõistetav ja täiesti vääramatu, aga sellegipoolest kuulub meie tänulikkus iga päev inimestele, kes ka praegu hoiavad ja talletavad kalleid ajaloomälestusi, harivad ja kasvatavad noori ning räägivad lugusid Eesti hoidmisest.“

Sel aastal möödus 75 aastat märtsiküüditamisest ja 85 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest. „Need sündmused ja sõda Ukraina vabaduse nimel meenutavad meile, mille eest peame seisma,“ ütles Pakosta.

Tammepärja aumärgi saajad on jäädvustanud Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise ajalugu seoses küüditamise, metsavendluse ja soomepoiste tegevusega. Kõik nad löövad aktiivselt kaasa nooremale põlvkonnale isamaaliste ürituste organiseerimisel. „Tänased laureaadid süstivad meisse usku ja lootust, et ka kõige raskematel hetkedel ei murdu meie tahe püsida vaba,“ lisas Pakosta.

„Ma tahaks uskuda, et ka Venemaa saab ükskord vabaks ja vaatamata kõigele, mis meie vahel on juhtunud, saame kunagi headeks naabriteks. Kuid mida rohkem aeg edasi, seda kaugemale „heanaaberlik Venemaa” meist ajaliselt nihkub ja meie vabadus on taas ohus,” ütles kõigi laureaatide nimel kõneledes Jüri Nikolajev. „Loomulikult peame me toetuma liitlastele, panustama kaitsevõimesse ja kaitsetahtesse, kuid me peame ka ühiskonnana tugevad olema. Meid on rahvana Eestis liiga vähe, et veel endi seast vaenlasi otsima hakata. Eesti vabadust kaitses oleme kõik eestlased. Me esindame väga suurt osa Eesti rahvast, keda ühendab kõrgem eesmärk – soov elada vabas Eestis,” lisas Nikolajev.

Aumärgi laureaatide kohta saab lähemalt lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt. Aumärke andis ministeerium välja seitsmendat aastat.