Kodulähedane ravi pole kulu-, vaid tulukoht

Tiia Treimann-Differt Foto: Erakogu

Eesti inimesed elavad üha vanemaks, vajadus tervishoiuteenuste järele suureneb, haiglate koormus samuti, arste napib. Tervishoid läheb meile riigina igal aastal üha kulukamaks. Olukorras, kus igal aastal tuleb leida millegi arvelt täiendavalt sadu miljoneid eurosid tervishoidu juurde, võiks mõelda, kas kusagilt saab kärpida kvaliteedilt järeleandmist tegemata või seda hoopistükkis parandades. Kodulähedane ravi, mida peetakse majanduslikult ebatõhusaks, võiks raha kokku hoida nii patsiendi kui ka riigi rahakotis. Vale on arusaam, et kõigi Eesti haigete saatmine Tallinna või Tartusse on ühiskonnale odavam.

Iga neljas Eesti naine saab elu jooksul vähidiagnoosi. Õnneks ei tähenda see tänapäeval enamasti surmaotsust ja tõhus ravi teeb tavaliselt inimese terveks. Tõsi, ravi pole kergete killast ja mõjub paljudele kurnavalt. Seda enam võiks seda saada kodulähedases haiglas, kohalikus tervisekeskuses või mõnel puhul ka kodus.

Tähtis pole ravimi, vaid ravi hind