Gripp ei hüüa tulles - arukas on haiguse tulekuks valmis olla

Copy
Vaktsineerimine aitab gripiviirusega paremini toime tulla ning hoiab ära haiguse raskema kulu ja ka tüsistused.
Vaktsineerimine aitab gripiviirusega paremini toime tulla ning hoiab ära haiguse raskema kulu ja ka tüsistused. Foto: Dmitri Kotjuh

Riskirühmadele mõeldud gripivaktsiin on viimaks jõudnud perearstideni ning lähiajal alustatakse ennetava süstimisega. Tasulised selle hooaja vaktsiinid olid kohal juba varem.

Viiruste kõrghooajal haigestub Eestis gripiviirusesse kümneid tuhandeid inimesi. Kõige rohkem vajavad gripi vastu kaitset riskirühmad – kuni 7-aastased väikelapsed, lapseootel naised, üle 60-aastased ning samuti alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk tüsistusteks ja raskeks põdemiseks.

Gripi riskirühmadele on vaktsineerimine tasuta. Kaitsesüsti saab perearstikeskustes, mitmetes apteekides ja raviasutuste vaktsineerimiskabinettides üle Eesti.

Inimestele, kes riskirühma ei kuulu, maksab gripivaktsiin kuni 30 eurot, sõltuvalt vaktsineerimisasutuse hinnakirjast.

Vee perearstikeskuse arst Ingrid Alt julgustas inimesi gripi vastu vaktsineerima, sest vaid nii saab tõkestada haiguse laialdasemat levikut. "Gripivaktsiinid läbivad igal aastal põhjalikud uuringud ning neid täiustatakse varasema aasta enamlevinud tüvede põhjal," selgitas ta. "Gripivaktsiinid on tõhusad ja usaldusväärsed."

Alt tõi välja vaktsineerimise vajalikkuse ka väljaspool riskirühma. "Kaitsesüstimisse peaks tõsiselt suhtuma ka need inimesed, kes suhtlevad tihedamalt riskirühma kuuluvate inimestega. Näiteks lapsed, kes külastavad sageli oma vanavanemaid ja võivad pahaaimamatult neid gripiga nakatada," hoiatas ta.

Seega kui inimene ei muretse mingil põhjusel enda haigestumise pärast, siis teiste heaolu tuleks siiski silmas pidada.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Julia Geller ütles samuti, et gripp on väga tõsine haigus, mida ei tohiks alahinnata. "Eelmisel viirushooajal haigestus Eestis grippi ligikaudu 35 000 inimest, kellest üle 1500 vajas haiglaravi. Gripi tüsistustesse suri enam kui 100 inimest, nende hulgas ka üks laps,“ loetles ta karme numbreid.

„Haigus on suureks ohuks just riskirühma kuuluvatele inimestele, eeskätt eakatele ja väikelastele. Väikelapsed võivad põdeda grippi raskelt, sest nende immuunsüsteem ei ole veel õppinud selle viirusega võitlema. Eakatel võib gripi põdemine kutsuda esile ka muude, eriti krooniliste südame-, hingamis- ja veresoonkonna haiguste ägenemist,” selgitas Geller.

Julia Gelleri sõnul kujuneb vaktsineerimisjärgne kaitse kahe kuni kolme nädala jooksul pärast kaitsesüsti. “Kui teha vaktsiin hooajal algul, on viiruse intensiivse leviku ajaks immuunsus olemas. Gripi kõrghooaeg on peagi algamas, seega on just praegu õige aeg vaktsineerida, et kaitsta ennast ja oma lähedasi haiguse raskete tagajärgede eest,“ lausus ta.

Gripivaktsiin on tasuta hoolekandeasutuste elanikele, kõigile üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kuni seitsmeaastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.

Perearst Veiko Lillipuu lükkas ümber levinud eksiarvamuse, nagu oleks gripi näol tegemist tavalise külmetushaigusega. „Gripp on raske kuluga viirushaigus, mis algab väga järsku ja kestab kaua. Lisaks võivad gripiga kaasneda ohtlikud tüsistused, nagu kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, südamelihasepõletik, krooniliste haiguste ägenemine, väikelastel ka keskkõrvapõletik,“ rääkis ta.

„Kindlasti peaksid tasuta vaktsineerimise võimalust kasutama riskirühma inimesed, kes on enam haavatavad. Vaktsineerimisega saame rasket haigestumist ennetada ja gripist tingitud surmajuhtumeid ära hoida.“

Tagasi üles