Endine linnapea: Paide paistab taas silma kultuurivaenulikkusega

Eimar Veldre Foto: Dmitri Kotjuh

Endise linnapea Eimar Veldre (SDE) kirjutab, miks on Paide teatri lavastuse "Eesti kära" ärajätmine viga.

Endise linnapeana ei saa ma täna vaikida.

Paide teatri lavastus ei jää ära. See jäetakse ära. Poliitiline nõiajaht meie väikelinna ainulaadse teatri suhtes on tänavu eriti agaralt käinud. Nüüd on siis uus kulminatsioon, kus paistab, nagu poliitika ja eesotsas Paide isamaalasest linnapea kardab teatrit konkurendina ja lausa hirmutava agressiivsusega on käivitanud hävitusliku erioperatsiooni.

See kõik on aga poolavalikult hiilinud ligi. Juba kevadel ja suve hakul kostus jutte, et Paide teater sellisel kujul ei saa jätkata. Nii ütles linnapea, aga oli ka teisi. Palju räägiti rahast, mõni kritiseeris oma piiratuses ka repertuaari. Linnapea ees ning muusika- ja teatrimaja juht taga. Saaks ainult kärpida, sulgeda ja näidata end säästliku juhina.

Ju sel eesmärgil ja poliitilisel tellimusel valiti linnapea tahtmise järgi ka selleks sobiv juht. Tagajärg on aga see, et Paide muusika- ja teatrimaja juba on suhteliselt tühi, isegi juhti on Paides harvemini näha. Teater on ainus, mis PAMTist selgelt silma paistab. Sellegi tähe kustutamisega tegeldakse väsimatult.

Paratamatult tekib küsimus, miks linnapea Ivask nii teeb ja mida erakond Isamaa sellega taotleb. Selge on see, et Paide paistab taas silma kultuurivaenulikkusega. Lihtne on lõhkuda, raske uuesti rajada. Teedeehitajana võiks linnapea teada, et kui alus on kehva, siis ka pole vahet, palju katendit parandad - vajumine jätkub, lohud, muhud ja augud suurenevad.

Tean, et teatri osas muretundmine ja ka skepsis ulatub raekojast kaugemale. Aga teater ja kultuur on ka enamat kui etendused, mida ette valmistada ja siis järsku tühistada. Esiteks on kultuur oma eripalgelisuses see, mis meid vaimselt toidab ja ka ühte seob. Kohalik teater on üks selle vaimse ringluse kohti, allikaid ja teinekord ka provotseerijaid. Tühjus ei täida vaimu.

Ja austusest loomingulise meeskonna vastu. Ma ei hakka rääkima poliitikute vaiksest torinast. Küll aga sellest, et tehtud on tohutu ettevalmistustöö sh kogutud aines, otsitud osalisi, proovitud ja täiendatud. Publikuna näeme vaid lavastust, suurem töö jääb nähtamatuks.

Miks PAMTi juht selle otsuse näona ja linnapea varjuna arvavad, et nad on tähtsamad? Miks on neil vaja nii käituda? Loomulikes oludes võtab säärase otsuse vastu loominguline kollektiiv, lavastaja jne. Nüüd aga on tehtud poliitiline otsus võtta kultuurilt väärikus. Aga kui ettevalmistus on tehtud, siis oleks aus lubada etendus ka lavale. Või tõesti linnapea kardab teatrit ja seda lavastust - Järva Teataja tutvustav lugu lubab julget tükki.

Selle kõige juures hakata rääkima rahast, on naeruväärne. Teatri juht Mariliis Peterson ütleb, et tolle etenduse jaoks on raha ja toetus olemas, kuigi asutuse direktor Kukk proovib väita teist. Hämmastav!

Asi on kohaliku kultuuri põhimõttelises toetamises. Mis edasi? PAMTi juhil on võimalus näidata, et ta on kultuurijuht, mitte poliitilise tellimuse täitja, asudes teatrit toetama ja andes oma panuse etenduse toimumisele. Lootust väga selleks pole.

Linnapeale aga on tõsine koht kaalumiseks, kas tänane amet on talle. Kahjuks ei ole Kaido Ivask paistnud silma Paide arengu eest seisjana, ta on mitmed olulised projektid hoopis tühistanud. Samas uusi pole ta ühtki algatanud. Tühjust aga me siin Paides lubada ei saa, isegi ja iseäranis vaimutühjust linnavalitsemises.

Ma loodan, et veel on julgust otsustada teatri kasuks ja see rumal otsus tühistada. Siin on kõigil linlastel, linnavolikogu kõigil liikmeil võimalus oma osa anda. Muidu läheb täide Paide linnapea erakonnakaaslase anekdoot Lääne-Virumaalt: Mis on Rakvere ilma teatrita? Paide.