Pipi-Liis Siemann: riigieelarve kõige olulisem osa – riigikaitse rahastus

Pipi-Liis Siemann Foto: Dmitri Kotjuh

Riigikogus läbis esimese lugemise 2025. aasta riigieelarve. Selles on palju, millele tähelepanu pöörata, aga tooksin esmatähtsana esile minu arvates olulisima: riigikaitsega seotud kulud ja laia riigikaitsemaksu vajaduse.

Pärast Ukrainas ägenenud sõja algust suurenesid Eesti riigikaitsekulutused ühe aastaga 2,16 protsendilt SKPst (2022) 3,04 protsendile SKPst (2023). Tänavu on riigikaitsekulutused juba 3,4 protsenti SKPst. Tunduvad ehk pisikesed arvud, kuid tegelikkuses on üks protsent meie sisemajanduse koguproduktist väga suur summa, seega on järgmisel aastal riigikaitsekulutusi plaanitud juba 672 miljonit eurot rohkem kui enne täiemahulise sõja algust.

Kaitsekulude katteks otsustati sellest aastast tõsta käibemaksu kaks protsenti, mille tulemusel peaks aastas laekuma eelarvesse ligikaudu 240 miljonit eurot. See aga ei kata tekkinud lisakulutusi, seepärast ongi vaja laia julgeolekumaksu, mis annab järgmisel aastal juurde loodetavasti 113 miljonit ja ülejärgmisel aastal 742 miljonit eurot. Nelja aasta jooksul kogub riik julgeolekumaksuga kuni 2,3 miljardit eurot.