/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2024/12/02/16521325t1hb334.jpg)
- Tihe töötempo ja rahalised kärped mõjutasid teatrit
- Puuduvad lavastused ja juhtkond panevad tuleviku küsimärgi alla
- Loomingu nimel ollakse valmis päris palju tegema ja ennast põletama
14. novembril Rakvere teatris olnud minikonverentsil «Teatri võimalikkusest väikelinnas» vihjas Paide teatri nüüdseks endine kunstiline juht Mariliis Peterson, mis võis teda ametist lahkuma panna.
Peterson alustas oma esinemist sellest, kuidas ta Paidest pärit noorena laia maailma läks ning teatrivorme nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt tundma õppis. Toona äsja asutatud Paide teater andis talle tõuke kodulinna tagasi pöörduda.
Temast sai algul Paide muusika- ja teatrimaja (PAMT) kultuurikorraldaja, mille kõrvalt tegi koostööd ka Paide teatriga. Kui esimene koosseis lõpetas, otsustas Peterson uue koosseisu leidmiseks korraldatud konkursis osaleda. «Oli kahju, kui eelmine koosseis teatas oma lahkumisest, sest seda oleks saanud ära hoida. Seda oleks pidanud oskama ära hoida,» lausus ta konverentsil.
Peterson sõnas, et tema kandideerimine teatrijuhiks põhines neljal alustalal. «Esiteks kogukondlikkus ja ümbritseva keskkonna muutuste peegeldus; teiseks avatud teatri printsiip: olla avatud uutele mõtetele ja anda võimalus teistele noortele teatritegijatele; kolmandaks sümbioos teatri ja PAMTi vahel ning neljandaks omaniku (Paide linna – toim) toetus ja usk meisse,» lausus ta.
Peterson lisas, et suur asi oli see, kui PAMT võttis tööle tehnika- ja müügijuhi.
Peterson sõnas, et kui 2023. aastal uus, neljaliikmeline teatrituumik alustas, oli neil selge siht silme ees. 2023. aastal oli teatri kasutada nii riigi tegevustoetus kui ka linna toetus 80 000 eurot. «Otsustasime, et paneme hullu: aprillist detsembrini tegime neli uuslavastust,» märkis ta.
Pärast kiiret aastat otsustas meeskond, et sellise tempoga edasi minna ei saa. Käesolevaks aastaks kultuuriministeerium tegevustoetust ei andnud ja linna toetus vähenes 60 000 eurole.
«Kärped tähendasid ka seda, et meie neljast liikmest jäi järele kolm. Majas polnud enam ka müügi- ega tehnikajuhti. Väljendasime selles suhtes oma muret, aga otsustasime siiski jätkata,» lausus Peterson.
Tänavu oli plaanis teha kolm uuslavastust ja üks kunstiprojekt arvamusfestivali ajal. Esimene lavastus «Esimene kiri» jõudis lavale, teised kaks mitte.
«Paide teater on jõudnud praegu üsna tuttavasse olukorda. Oleme osa Paide muusika- ja teatrimajast. Selle aja jooksul, kui olen olnud teatri kunstiline juht, on olnud kolm linnapead ja kolm PAMTi juhti,» selgitas Peterson teistele väikelinnateatrite juhtidele.
«Iga linnapea asub ametisse oma eesmärkide ja mõtetega. Aga teater ei toimi nii, et seal pole stabiilsust. Teater kas on või seda ei ole. Pole nii, et võib-olla teeme lavastust, võib-olla võtame näitlejad. See ei toimi nii. Meil peavad olema eesmärgid. Kas need seab teater või omanik? Mis juhtub, kui need omavahel ei kattu,» arutles ta. «Teatri eesmärk võib olla ka midagi muud kui raha teenimine.»
Mariliis Peterson ütles kuulajatele, et loomingu nimel ollakse valmis päris palju tegema ja ennast põletama. «Mingi faasini on see väga ok, kui näed eesmärki. Põletama ennast bürokraatliku segaduse pärast ... kas oleme selleks valmis?» püstitas ta küsimuse.
«Selle aja eest, mis oleme teatris olnud, oleme meeskonnaga väga tänulikud, ka Paide linnale. Meie ümber on olnud ligi 200 toetajat, abilist ja koostööpartnerit, kellele oleme samuti väga tänulikud olnud. Ehk siis vastates põhiküsimusele, kas väikelinnas on teatritegemine võimalik, ütlen, et on küll, kui on soovi, raha ja koostöövalmidust,» lõpetas Mariliis Peterson oma ettekande.
Tema viimane päev Paide teatri kunstilise juhina oli 18. november.
Homme koguneb Paide muusika- ja teatrimaja nõukogu arutama olukorda, kus teatril puudub juht ja lavastustegevus on seiskunud.