/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2023/01/27/15103109t1h007d.jpg)
Sihtasutus Järvamaa ja Järva Teataja kuulutavad aasta viimases lehes välja rahvahääletuse, et valida tänavu maakonnale oluline ja eriline tegu.
Lõpp paistab ⟩ Järvamaa aasta tegu saab veel viimaseid tunde
Aasta tegu võib olla hoone, projekt, üritus, uus ettevõtmine, heategu ning suuri ja olulisi tegusid teinud inimene ja ka kollektiiv.
Hääletus lõpeb 14. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub 22. korda. (JT)
HÄÄLETA
Järva Teataja veebilehel.
Lõika Järva Teatajast välja kupong ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, 72711 Paide).
Hääle võid saata e-kirjaga aadressil toimetus@jt.ee.
Valikust võib teada anda Järva Teataja Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.
/nginx/o/2024/12/30/16570282t1h16ce.jpg)
Aravete seinamaalingud
Järva valla elanik Kalvi Kirspuu innustus oma kureeritud tänavakunstiprojektidest Aravetel ning võttis suvel ette kolmandagi – kolm grafitit kohalike tuntud inimeste portreedega.
Kunstiprojekti käigus said endale seinamaalingu kauaaegne koolijuht Vaido Kobrand, kaksikutest suusatajad Kaidy ja Keidy Kaasiku, perearst Enn Sults ning pool sajandit kohalikku spordielu edendanud Leo Matikainen.
Grafitikunstnik Kryptik kasutas lõuendiks Aravete avalike vanade hoonete pindu: ujula, pumbamaja ja Kurisoo mõisa kõrvalhoone seina.
Vabakäemaalingud on valminud šabloonkunsti stiilis ja on tänavakunstile omaselt suuremõõtmelised. Professionaalsetest kunstiteostest on saanud kohalikud huviväärsused, mis väärtustavad Järvamaa inimesi.
Kalvi Kirspuu tänavakunstiprojektid moodustavad Aravetel omamoodi kunstikilomeetri, mida mööda on juba ka ringkäike korraldatud.
/nginx/o/2024/12/30/16570281t1hb271.jpg)
Paide jalgpallihall
Kõned ja tänamised, kohalike laste etteasted, Eesti kuulsaim rokkstaar ja legendide mäng – nii avati 15. detsembri õhtul Paides pidulikult kauaoodatud jalgpallihall.
Paide linnameeskonna presidendi Veiko Veskimäe hinnangul on see Eesti parim jalgpallihall. «Kohe algusest võtsime eesmärgi teha statsionaarne hall, et püsikulud oleksid väiksemad ja hall kestaks aastaid,» selgitas ta. «Et meil pole küttega kunstmuruväljakut ja igapäevane lumelükkamine kahjustab pinda, siis siiani me talvel väljas kvaliteetselt treenida ei saanud. See on ainult jalgpalli pool.»
Veskimäe sõnul avab jalgpallihall Järvamaale ja Paidele uusi võimalusi. «Siin hakkavad olema turniirid, aga mitte ainult, jalgpalliväliselt saab hallis korraldada nii laste sünnipäevi kui ka kontserte,» ütles ta.
Hoones on kunstmurukattega jalgpalliväljak täismõõtudega 64 × 100 meetrit ja kaks tartaankattega jooksurada. Edaspidi on võimalik paigaldada tribüünid kuni poolele tuhandele pealtvaatajale.
Jalgpallihalli ehitust toetas riik 2,5 miljoni euroga. Kogu projekt läheb maksma ligi 3,5 miljonit eurot, millest ligi miljon on linna omaosalus.
/nginx/o/2024/12/30/16570274t1hc931.jpg)
Paide päästekomando uus hoone
25. oktoobril avati pidulikult Järvamaa päästemaja, mis asub Paides Järve teel. Nüüdisaegses ja energiatõhusas hoones paiknevad päästeameti valdkonnad ja Paide päästekomando. Päästjad on uuest asukohast välja sõitnud alates 20. septembrist.
Paide päästekomando uus hoone on plaanitud kasutajate vajadusi arvestavaks, on hea sisekliimaga, nüüdisaegne ja energiatõhus ning sobib linnaruumi. Komandohoone suurus on 1560 ja treeningtorn 87,9 ruutmeetrit. Projekti kogumaksumus oli 5,4 miljonit eurot, millele lisandus käibemaks. Sellest 1,65 miljonit eurot kaeti riigi süsinikukvootide tulust.
Paide ja Türi päästekomando pealiku Ilmar Koppeli hinnangul on uus hoone igati esinduslik. «Uus hoone on ikka uus hoone. Vanas olid olmetingimused üsna kehvad,» märkis ta.
Koppel tunnistas hoone kasutuselevõtu eel, et tunne on ootusärev. «Oma tänulikkust ma ei oskagi sõnadesse panna. Ma ei tea Eestis teist sellist piirkonda, mis oleks päästeameti süsteemist saanud sedavõrd palju toetust,» lausus ta.
/nginx/o/2024/12/30/16570275t1hae6e.jpg)
Purdi mõisa uus tulek
Purdi mõis on üks kauneimaid ja suurejoonelisimaid mõisakomplekse Järvamaal, millel on olnud sama saatus, nagu paljudel teistel arhitektuuri- ja ajaloopärlitel: baltisaksa rikkuse ja võimu kantsist kohalikuks maakooliks ning sealt edasi vaikne hääbumine.
Purdi mõis seisis aastaid tühjalt ja käis ühe omaniku käest teise kätte, kuni hoone leidsid üles õiged inimesed – perekond Kolsar, kes on mõisa kunagise hiilguse taastanud.
Peahoones hakati külastajaid võõrustama juba mitme aasta eest ning eelmisel suvel hakkas tööle spaa, mida oleksid kadestanud ka kunagised mõisasaksad. Kevadel peaks lõplikult valmima rahvamaja, mis hakkab teenindama kohalikku kogukonda. Nagu heade asjade puhul tavaks, siis ei pruugi ka see jääda mõisakompleksi viimaseks ehitiseks.
Purdi mõis on olnud alati vaatega kohalike elanike poole ja löönud kaasa kogukondlikes tegemistes, pakkudes ideid, tuge ja innustust. Tänavu tunnustati Purdi mõisat maakonna kogukonda toetava ettevõtte tiitliga ja Purdi külale omistati aasta küla tiitel.
/nginx/o/2024/12/30/16570283t1h7044.jpg)
Maailmameistrid Romet Jürgenson ja Siim Oja
Teekond, mille paidelane Romet Jürgenson on paari aastaga läbi teinud, kõlab paljudele autorallihuvilistele nagu muinasjutt. Mängukonsooli tagant ralliautorooli jõudnuna suutis ta näidata äärmiselt suurt sihikindlust ja töökust ning võita Junior WRC klassis teise eestlasena maailmameistritiitli. Temaga masinat jagav paidelane Siim Oja on esimene eestlasest kaardilugeja, kes on selle tiitlini jõudnud. Seega tegid mõlemad omal viisil ajalugu.
Tänavu talendiprogrammis RallyStar osalenud Jürgenson ja Oja võistlesid juunioride maailmameistrivõistluste viiel etapil, neist kolmel sõitsid end poodiumile. Rootsi rallil olid nad teised, Horvaatias esimesed ja Kreekas taas teised.
Jürgenson ja Oja kogusid hooaja kokkuvõttes 108 punkti ja 29 katsevõitu, mis andis neile konkurentide ees kindlalt Junior WRC klassi maailmameistritiitli. Lähikonkurendid Norbert ja Francesca Maior kogusid 80 punkti ning Ali Türkkan ja Burak Erdener tulid kolmandaks 68 punktiga.
Jürgenson ja Oja jätkavad ka uuel hooajal FIA RallyStari liikmena. Kui JWRC tiitel andis neile WRC2 sarjas neli võistlust, siis toetusprogramm RallyStar suurendas sõitude arvu kuuele.
/nginx/o/2024/12/30/16570277t1h8a54.jpg)
Roosna-Alliku maasoojusenergia katsejaam
Poolteist kuud tagasi läks Roosna-Allikul käiku maasoojusenergia katsejaam, mis ammutab energiat rohkem kui 500 meetri sügavuselt maapõuest. Uudsest katsejaamast saavad keskkonnasõbralikku soojust kohalikus kaugküttevõrgus olevad hooned, sealhulgas lasteaed, põhikool ja valla teeninduskeskus, samuti kortermaja ja ärihoone.
Roosna-Alliku katsejaama rajamine on osa projektist GEOENEST, mis pakub väikeasulale uudset energialahendust senise põlevkiviõlil põhinevale katlale. Roosna-Allikule rajati viis maasoojuspuurauku sügavusega ligi 500 meetrit ning katsejaama köetavate hoonete kasulik pind on 6581 ruutmeetrit. Valminud katsejaama soojusvõimsus on 400 kilovatti.
Maasoojusenergiat kasutav soojuspump võib hinnangute järgi säästa 30–60 protsenti küttekuludest ja 20–50 protsenti jahutuskuludest võrreldes tavapäraste kütte- ja jahutussüsteemidega.
Roheline energia tähendab peagi Roosna-Alliku elanikele ka väiksemaid soojaarveid, kuid uue hinna peab kinnitama veel konkurentsiamet.
Roosna-Alliku maasoojusenergia katsejaama rajamisel olid Eesti geoloogiateenistuse koostööpartneriks OÜ Inseneribüroo Steiger, OÜ TJ Hooldus, OÜ Balrock ja OÜ HeatConsult.
/nginx/o/2024/12/20/16556395t1h1cb9.jpg)
Samliku Pekkeri pagarikoda Türil
Järva- ja Pärnumaa piiril tegutsev pagarikoda Samliku Pekker on kahe noore inimese, Eva ja Raido Soosaare pereettevõte, mis mõtleb ennekõike kogukonnale. Just Türilt on nad Raido sõnul leidnud sellise sõbraliku kogukonna, mistõttu hakkasidki kevadel laienemisplaane pidades Türi poole mõtteid veeretama.
Laieneda võinuks ju ka suvepealinna Pärnusse, ent Raido ütlust mööda langes valik siiski Türi kasuks, sest asukoht on logistiliselt sobivam.
Sobivad ruume, kuhu pagarikoda ja pisikest kohvikut rajada, pakkus AS Go Property neile Kaare tänavas asuvas tööstuspargis ning pagaritele see pakkumine sobis. Ehitustööd vanas laoruumis vältasid hilissügisest jõulueelse nädalani, pidulikult lõi Samliku Pekker Türil uksed valla 21. detsembril. Samliku Pekkeri firmatoode on haputainast leivad-saiad. Pagarikoda-kohvik on avatud neljapäevast pühapäevani, lisaks korraldavad Soosaared seal toidu- ja joogiteemalisi eriüritusi.
/nginx/o/2024/12/30/16570280t1h783e.jpg)
Türi linna uus purskkaev
Septembri alguses avati Türil pidulikult uhke huviväärsus: endise algklasside maja, nüüdse vallavalitsuse hoone ees taastati tänavu suvel purskkaev, seda täiesti uuel kujul.
Aastakümneid seal tühjalt seisnud purskkaev ja selle basseiniosa lammutati, uus veesilm on basseiniosata, ent seda uhkem: purskkaevu kujunduselemendid on kümme betoonist ja valgeks värvitud õuna, neist igaüks kaalub 300 kilo.
Kujundus on sümboolne, sest teatavasti on Türi valla sümbol just õun. Kümme on neid seetõttu, et vana koolihoone sai suvel 100aastaseks ja iga õun sümboliseerib üht kümnendit vana maja ajaloost. Õunte vahel purskub vesi seitsmest lüüsist ja õhtuhämaruses valgustavad õunu mitmes värvitoonis leedtuled.
Ka purskkaevu ümbritsev ala sai uue ilme: rajati jalgteed, istutati sadu roose, paigaldati istepingid. Puhkealale plaanitud valgustus jääb ootama aegu, mil valla rahaline seis paraneb.
Ligi 20 aastat tagasi tuli Türi kooli vilistlastel järjekordset kokkutulekut korraldades mõte valge maja purskkaev taastada ja majaesine plats ümber kujundada. Tänavu viisid Türi vallajuhid selle mõtte ka ellu.
Uhke purskkaev läks maksma ligi 100 000 eurot, sellest osa raha tuli valla eelarvest. Lisaks korraldati annetuste kogumise kampaania.
/nginx/o/2024/12/30/16570278t1h13b6.jpg)
Türil valmiva kaerajoogi maailmavallutus
Veebruaris alustas YOOK Production Türil kaerapiima tootmist.
YOOK Productioni ASi tegevjuht Katre Kõvask on Järva Teatajale öelnud, et 2200 ruutmeetrit suure tehase käivitus on andnud Türi ligi sajandipikkuse tavaga piimatööstusele täiesti uue sisu ja vormi. Eesti ettevõtjad investeerisid tehasesse ligi 13 miljonit eurot.
Tehase projektvõimsus aastas on 20 miljonit liitrit kaerapiima ühes vahetuses ja sellise tootmismahuni tahab ettevõte jõuda juba lähema kolme kuni viie aastaga.
Septembris olnud lõikuspeol tunnistas Kõvask, et kuigi tehase käivitamine on olnud pööraselt pingeline, on leitud eksporditurge järjest juurde ning väiksemaid plaane kui vallutada Eesti kaerajoogiga kogu maailm neil pole. «Meie eksporditegevuse fookus on suunatud loomulikult Euroopasse, aga kaugematest turgudest sooviks esile tuua Lõuna-Korea, India ja Laheriigid,» lausus Kõvask.
Piimavabad alternatiivid on muutunud viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas aina populaarsemaks. Alates 2020. aastast on kaerajook olnud Euroopas kõige populaarsem taimne jook, mis näitab, et inimesed on hakanud mõtlema tervislikele valikutele oma toidulaual. Piimavabade alternatiivide arendus ja tootmine on ka maailma toiduainetööstuse üks tulevikuteemasid.
Kaerast valmistatud piimaalternatiivid on keskkonnasõbralikumad kui lehmapiim. Kaera kasvatamine kasutab 80 protsenti vähem põllumajandusmaad, vajab 20 korda vähem vett ja toodab 80 protsenti vähem kasvuhoonegaase kui piima tootmine.
YOOK Productioni ASi omanikud on Eesti ettevõtjad Armin Karu, Martin Kangur, Paavo Pettai ja Mark Eikner.
/nginx/o/2024/12/30/16570279t1hdb3e.jpg)
ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevad
Üritustesari on kestnud küll juba alates 2022. aasta märtsist, aga saanud õige hoo sisse just tänavu ja üle maakonna. Lõuna-Järvamaa koostöökogu konsultandi Kristina Gudinase innustusel tekkisid kohvikud üheks õhtuks aina erilisematesse kohtadesse. Nii näiteks leidsid toidunautlejad end kesknädala õhtut veetmas Eistvere aiandi kasvuhoones või Türi vanas laohoones.
ÖÖÖÖkohvikute kolmapäevad olid kahes jaos. Heaks tavaks sai, et need vältasid korraga kaks kuud ja selle aja jooksul oli kolmapäeviti ühel toidukohal võimalus eripalgelist õhtusööki korraldada. Kõigil oli vaba voli koostada menüüd ja sisustada eeskava. Turunduspoolele aitas kaasa sarja eestvedaja Kristina Gudinas.
Et sellised kohvikuõhtud rahvale meeldivad, sai korraldajaile kiirest selgeks, sest kohad täitusid loetud tundidega. Gudinase sõnul viibis viimasel korral kohvikutes 782 inimest. Nii mõnigi olid kohal kõigis kohvikutes ja tegi sellest endale meeldejääva toidumaratoni.
Eelmistel hooaegadel on öösööjaid olnud kindlasti üle tuhande. Kohvikute korralduses on kaasa löönud mitukümmend toiduvalmistajat ja toidutootjat, kellest paljud on valmis toiduelamusi pakkuma ka edaspidi.
Kesknädalased kohvikuõhtud jätkuvad ka uuel aastal. Juba jaanuariks on esimene kohvik sada kohta välja müünud ja veel teinegi kohvik on täitumas.
AASTA TEOD
2003 Imavere kõrts
2004 Türi staadion
2005 võidupüha paraad Paides
2006 Eesti tõe ja õiguse aasta üritused Albu vallas
2007 Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse külastuskeskuse valmimine
2008 segakoori Suisapäisa teguderohke aasta
2009 Paide spordihall
2010 Mäo liiklussõlm
2011 Imavere sotsiaalmaja
2012 Järvamaa haigla õendusabi keskus
2013 Paide arvamusfestival
2014 Koeru keskkooli õpilaste esikoht noorteprogrammis ENTRUM, kus nad tulid välja ökonätsuga Nätrum
2015 Aruküla mõisa ennistus
2016 Arvo Pärdi muusikaaed Paides
2017 Otsus rajada Paidesse piimakombinaat
2018 Paide teater
2019 Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga laiendus ja muuseumide keskus
2020 Kirna tulbimeri paelus tuhandeid
2021 Paide gümnaasiumi hoone valmimine
2022 Paide Rally taassünd
2023 Järvamaa haigla uus EMO