Näitus palverännakutest avab ajaloo rääkimata lugusid

Näituse plakat. Foto: Wittensteini tegevusmuuseum

15. jaanuaril avatakse Paides Wittensteini tegevusmuuseumis rahvusvaheline näitus „Sinna ja tagasi. Liivimaalaste palverännud keskaegses Euroopas“.

Tegevusmuuseumi teadusjuht Ründo Mülts selgitas, et palverändurid pole sugugi kadunud nähtus, vaid neid leidub hulgaliselt ka tänapäeval. "Vahe on vaid selles, et keskaegseid palverändureid kannustasid teele minekul usulised motiivid, tänapäeva palverändurid on pigem ilmalikud ning neid ajendab teekonda ette võtma soov pääseda eemale argielu rutiinist, avastada uusi paiku ja kogeda looduse ilu," lausus ta.

Ühel või teisel põhjusel pakub selle välise teeloleku kõrval palverännutee inimesele ka sisemist rännakut ning mõjutab vaimselt. "Ilmselt just siin on põhjus, miks palveränd kogub järjest enam populaarsust. Eestis on kolm palverännuteed, millest kaks on juba ühendatud Euroopa kultuuriteede võrgustikuga," rääkis ta.