Kuuse-kooreüraskid on probleemiks ka Järvamaal

Kuuse-kooreüraski vastsed ja nukud. Foto: Keskkonnaagentuur

2024. aastal alustati kuuse-kooreüraski seirega aprilli lõpus. Esimesed üksikud kuuse-kooreüraski isendid leiti 23. aprillil Jõgevamaal asuvalt seirepunktilt. Aktiivsem lendlus algas aga 30. aprillil Põlva-, Tartu- ja Võrumaa seirepunktides, kui püünistes oli keskmiselt 1 000 isendit. Pärnu-ja Valgamaal leiti samal ajal üle 500 isendi seirepunkti kohta. Harjumaal, Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal sellel ajal veel üraskeid seirepunktidest ei leitud.

Mai esimesel nädalal leiti kuuse-kooreüraskeid juba kõikidest feromoonpüünistest. Üraskite hüppeline kasv oli just Läänemaal, kus leiti keskmiselt 2 756 üraskit püüniskoha kohta. Sel ajal leiti esimesed üraskid ka Harjumaal ja Järvamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Üraskite lendlus hoogustus öiste ja päevaste õhutemperatuuride tõusuga nendes piirkondades, kus ilm püsis kuiv. Mai alguseks oli haudme rajamine lõunapoolsetes maakondades alanud, kus emakäigud olid mõne sentimeetri pikkused.

Mai keskel mõjutasid madalad päevased ja öised õhutemperatuurid oluliselt kuuse-kooreüraski lendluse aktiivsust. Kuu keskel suurenes isendite arv seirepunktides vaid Harjumaal, kõrge oli see ka Läänemaal. Ülejäänud maakondade seirepunktides toimus võrreldes eelneva nädalaga isendite arvu langus, kuid haudme rajamine oli selleks ajaks alanud ka põhjapoolsete maakondade seirepunktides. 21. mail kasvas kõikides seirepunktides (v.a Viljandimaal) kuuse-kooreüraski isendite arv. Enim leiti kuuse-kooreüraskeid Läänemaal, Järvamaal ning Põlvamaal. Maikuu viimasel nädalal püsis üraskite lendlus endiselt kõrge, kõige vähem leiti neid Tartumaal, kuid võrreldes eelnevate nädalatega, hakkas just sel nädalal hüppeliselt kasvama ka Viljandimaa seirepunktis olevate putukate arv. Kõrge oli isendite arv ka Läänemaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Põlvamaal.