Järvamaa korterituru traagika ⟩ Pealinna minemise surve on tugev, jääjad hindavad suuresti vaid Paide ja Türi elupindu

Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg? Foto: Eero Vabamägi

2024. aastal tehti Järva maakonnas 401 korteritehingut, mida on 11% rohkem kui aasta varem, kuid mis jääb 2022. aasta tasemest madalamaks. Turuaktiivsus on tõusnud ja jõudnud umbes 2019. aasta tasemele, mis on olnud oodatav pärast pikka langustsüklit.

2023. aastal hakkas suurenema tehingute osakaal Paide ja Türi linnas, mis viitab valg- ja vastulinnastumise vähenemisele. Kui 2022. aastal tehti linnades 49% korteritehingutest, siis 2024. aastal juba 57%. Selle põhjuseks on kinnisvarahindade kasvu aeglustumine ja tiheasustusega piirkondade suurem pakkumismaht. 2025. aasta II pooles võib oodata elamispindade hindade taaskordset kasvu ja seda eelkõige linnapiirkondades. Linnakorterite pakkumismahu stabiliseerudes võib väiksemates maapiirkondades likviidsus edaspidi paraneda.

Statistiliselt on hinnakasv püsinud, kuid tegelikkuses ei ole hinnad 2022. aasta II poolest tõusnud.