:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15064227t1h33a2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/22/16171265t1h1c79.jpg)
Ajaleht Postimees avaldas möödunud nädalal Eesti koolide edetabeli, mis on pandud kokku eelmise aasta kolme põhilise riigieksami tulemuste põhjal. Eesti keele, inglise keele ja matemaatika riigieksami tulemused näitavad, et kaks Järvamaa gümnaasiumi ja keskkooli tegid oma keskmisest parema ning kaks keskmisest kehvema tulemuse.
Kuigi teame, et koolide eksamisooritused sõltuvad paljudest asjaoludest ja aastad polegi vennad. Veel vähem tasuks tulemustesse suhtuda kui sporti, kus arvud on kõige tähtsamad – siis huvi see tabel kahtlemata tekitab.
Nimetagem seda siis sportlikuks huviks, mistõttu on loos tinglikult kasutatud ka selliseid termineid nagu saavutus, tulemus või edetabelikoht.
Alustuseks tuleb kohe ära märkida, et kõik Järvamaal keskharidust andvate koolide juhid ütlesid kui ühest suust, et ei pea tabelit haridustaseme mõõdupuuks ja sellele suurt tähelepanu ei pööra. Olulisemad on hoopis teised näitajad.
Maakonna koolidest asub riigieksamite tulemuste pingereas parimal kohal Paide gümnaasium. See ei tule üllatusena, sest nii on see püsinud vähemalt neli viimast aastat. Küll on pisut ootamatu kooli kukkumine edetabelis: 2023. aasta 38. kohalt 2024. aastal 70. kohale. See on ka viimase aja kõige kehvem tulemus.
Kõige paremini läks Paide gümnaasiumil laia matemaatika ja Cambridge'i inglise keele C1 eksamil, mis mõlemad on tasemelt kangemad kui nii-öelda tavalised riigieksamid. Nendes asub kool vastavalt 41. ja 34. kohal.
Nimetatud skoorid aitasid Paide gümnaasiumi endiselt maakonna parimaks, sest ülejäänud eksamite tulemused (kitsas matemaatika, eesti keel ja inglise keel) jäid seekord Türile ja Järva-Jaanile alla.
Koolijuht Margo Sootla hinnangul ei anna üksnes eksamitulemuste alusel ritta seadmine koolist tervikpilti. Ka ei näita tulemus, millist väärtust kool noorele annab. Eksamitulemuste koolisisene analüüs ja õppe kohandamine on Sootla sõnul samas väga oluline. «Alati on hea meel nende õpilaste üle, kes õnnestuvad, ja elame kaasa neile, kel nii hästi ei läinud,» ütles ta.
Sootla selgitusel on eksamitulemus on kindla õpilase ühel ajahetkel tehtud sooritus. «Üksikuid üllatusi on alati, kuid seekordne tulemus tervikuna oli ennustatav,» sõnas ta.
Varasematest lendudest erinevat käitumist ja tulemust matemaatikaeksamil näitas see, et kitsa (ehk kergema) matemaatika eksami valis tavapärasest suurem hulk õpilasi. Selle sooritavad sageli need, kes end matemaatikas hästi ei tunne või tunnevad, et ei vaja selle eksami tulemust edasiõppimiseks.
Eksamitulemuste kõrval peab Sootla oluliseks indikaatoriks näiteks koolide riiklikku rahuloluküsitlust, kus Paide gümnaasium on väga heas kirjas. «Paide gümnaasiumi eesmärk pole jahtida kõrgeid edetabelikohti, vaid tagada hea õpikeskkond ning aidata leida üles iga õpilase potentsiaal. Seda oleme ka suutnud, mille üle olen väga uhke. Neil, kes soovivad väga hästi õppida, on selleks Järvamaal väga hea koht olemas,» lausus Sootla.
Türi ühisgümnaasium tegi seevastu oma viimase nelja aasta edukaima tulemuse. Kui 2023. aastal oli kool tabelis 85., siis nüüd kohe Paide gümnaasiumi kannul 71. kohal ning eesti keele eksamiga üldtabelis 33. kohal.
Kooli direktor Katrin Puusepp on nähtu üle rõõmus, ent on samuti seda meelt, et riigieksamid pole eesmärk omaette ning lihtsalt tulemuste alusel koole pingeritta seada pole õige. «Me võrdleme võrreldamatuid asju. Need arvud sõltuvad nii paljudest asjadest,» ütles ta.
Puusepp tõi näite, et kui üks õpilane, nagu juhtuski eelmisel kevadel, saab kitsas matemaatikas 99 punkti ja teine, kes läks lihtsalt eksamit kohustuslikus korras ära tegema, saab ühe punkti, mis on soorituse väikseim skoor, siis need mõlemad äärmused mõjutavad keskmist tulemust oluliselt.
Samuti otsustasid eelmisel kevadel peaaegu pooled Türi abiturientidest teha raskema Cambridge'i keeleeksami tavaeksami asemel.
Katrin Puusepa meelest võiks matemaatika riigieksam olla vabatahtlik. «Noored, kes tulevikus ei puutu matemaatikaga enam kokku, ei peaks ühe punkti pärast seda tegema. Neil puudub arusaadavalt motivatsioon eksamit paremini sooritada ning see viib ka keskmise tulemuse alla,» arutles ta.
Puusepp tõdes, et Türi ühisgümnaasium ei saa valida endale koorekihti nagu nii-öelda eliitkoolid. «Meie eesmärk on motiveerida õpilast tegema oma parimat sooritust ja anda võimalus õppimiseks ka neile, kelle hinded pole gümnaasiumi astudes just kõige paremad. Olen kogenud, et see töötab ning paljud on avanenud just alles keskkoolis. Tähtis on, et noorel säiliks kooliskäimise tahe,» selgitas ta.
Ka Järva-Jaani gümnaasiumi eelmise kevade riigieksamite sooritused olid viimase nelja aasta tugevaimad: kui kaks varasemat aastat jäi kool saja parima hulgast välja, siis nüüd asetus 97. kohale. Nagu Türi ühisgümnaasiumil, läks ka Järva-Jaani gümnaasiumil seekord suhteliselt hästi eesti keeles – tabeli 43. koht.
Inglise keele tavaeksamil tegid õpilased parema skoori kui näiteks Viljandi või Rakvere riigigümnaasium või samaväärselt Tallinna 32. keskkooliga. Keskmine hinne 80,2 punkti sajast võimalikust andis väikesele maagümnaasiumile tabelis 30. koha, mis on ühtlasi maakonna parim tulemus.
Gümnaasiumi juht Annela Tammiste kommenteeris, et tõus tabelis teeb rõõmsaks, ent selline koolide võrdlemine pole temagi meelest kõige otstarbekam. «Isegi kirjandi teemast oleneb palju, milline tulemus tuleb. Leian, et koolide edetabelitesse panek tekitab väljastpoolt ilmaaegu eelarvamusi. Arvan, et koole tuleks rohkem usaldada, sest igaüks annab endast parima,» lausus ta.
Tammistegi peab arvudest tähtsamaks rahuoluuuringut ja seda, et õpilastel püsiks koolirõõm.
Sel kevadel sooritab Järva-Jaanis riigieksameid viimane lend. Sügisel jätkab kool põhikoolina.
Koeru keskkool tegi seekord läbi suurema languse. Kui üle-eelmisel aastal asus kool 70. kohal nagu Paide gümnaasium nüüd, siis eelmise aasta eksamitulemused lükkasid ta 99. reale. Kõikides tulemustes, välja arvatud kitsas matemaatika, jäi Koeru maakonna teistest koolidest tahapoole.
Kooli direktori Anneli Eesmaa sõnul ei tasu eksamitulemusi puhta kullana võtta, sest kõiki detaile ei võeta nendes arvesse. «Näiteks kui õpilased sooritavadki hoopis Cambridge'i rahvusvahelise keeleeksami, siis need tulemused ei kajastu üldse,» ütles ta. «Meile pole need tabelid olulised, kord tõuseme, kord langeme.»