Pipi-Liis Siemann: agressorriikide kodanike valimisõiguse saatus on noateral

Pipi-Liis Siemann Foto: Dmitri Kotjuh

1992. aasta põhiseadusega anti kohalikel valimistel hääleõigus kõigile alalistele elanikele sõltumata kodakondsusest. Nagu selgitas põhiseaduskomisjonis üks toonase põhiseaduse looja Jüri Adams, oli see teatav kompromiss olukorras, kus ligi 500 000 Eestis elavat inimest üldse mingit kodakondsust ei omanud, parlamendivalimistest niikuinii kõrvale jäid ning eeldati, et nad soovivad siiski kaasa rääkida kohaliku elu korraldamisel ja sulanduda Eesti ühiskonda.

Agressorriikide kodanikud ei peaks saama Eestis valida

Praeguseks on julgeolekupoliitiline olukord võrreldes 1992. aastaga oluliselt muutunud. Pärast 24. veebruari 2022 teravdus arusaam, et Vene kodanike osalemine valimistes, vähemalt ajal, kui nende kodakondsusriik peab illegaalset agressioonisõda, pole vastuvõetav. Agressorriigi kodanikel ei tohiks Eestis olla valimisõigust, sellele on viidanud ka julgeolekuasutused oma raportites ja ekspertiisides.