Eesti maapiirkondades sünnivad esimesed energiakogukonnad

Järvamaa silt Foto: Dmitri Kotjuh

Eestis on käivitunud rahvusvaheline LIFE programmi projekt EC4RURAL, mis aitab luua kohalikke energiakogukondi – kooslusi, kus kogukond ise toodab ja kasutab taastuvenergiat. Piloodina lööb kaasa tosin omavalitsust üle Eesti.

Mis on energiakogukond?

Energiakogukond on võimalus, kus küla, vald või ühistu kasutab ja jagab taastuvenergiat oma vajadustest lähtuvalt. See on ka viis kulude vähendamiseks ja energiasõltumatuse suurendamiseks, selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu keskkonnanõunik Reigo Lehtla.

„Meie eesmärk on kogukondi võimestada – näidata, kuidas nad saavad ise oma energiatarbimist juhtida ja seeläbi kulusid optimeerida,“ ütles Lehtla. „Tihti rajatakse küll projektide käigus päikeseparke, aga hiljem ei jälgita, kas need ka tegelikult toimivad. Meie soov on, et loodavad lahendused oleksid kestlikud, elujõulised ja igapäevaselt kasutuses.“

Päike paistab, aga vaid pool aastat

Kuigi EC4RURALi projekt keskendub päikeseenergiale, on fookuses eelkõige elektrilise võimsuse suurendamine, mitte päikesesoojus. Seetõttu on projekti mõõdikud – KPI-d – suunatud kilovattide, mitte näiteks džaulide, soojusenergia megavattide või CO₂ arvestuslikule säästule.

„Päikeseenergia üks suurimaid piiranguid on selle sesoonsus ja tsüklilisus,“ tõdes Eesti Linnade ja Valdade Liidu keskkonnanõunik Reigo Lehtla. „Sügisel ja talvel on tootlikkus oluliselt väiksem kui suvel. See seab lahenduste modelleerimisele väga konkreetsed piirid.“

Just seetõttu pakub projekt tuge päikesejaamade modelleerimisel ja planeerimisel. Koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga (TREA) hinnatakse, milline lahendus sobib kõige paremini konkreetsele piirkonnale. Tartu Ülikool panustab omalt poolt koolitusmoodulitega. Eesmärk ei ole üksik prosumer (tootja-tarbija), vaid kogukondlik koostööl põhinev lahendus, mis toimib jätkusuutlikult ka pärast projektitoetuste lõppemist.

Tosin pilootvalda, üks ühine eesmärk

EC4RURALi projektis osaleb 12 Eesti omavalitsust: Alutaguse, Elva, Hiiumaa, Järva, Lääne-Harju, Põltsamaa, Rõuge, Saku, Tori, Türi, Viimsi ja Viru-Nigula. Valik ei olnud juhuslik. Eesmärk oli katta kogu Eestit: saari ja sisemaad, jõukamaid ja haavatavamaid piirkondi, nii piiri- kui äärealasid.

„Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei kohusta valdasid energiasüsteeme looma, ent paljud teevad seda omal algatusel,“ tunnustas liidu keskkonnanõunik Reigo Lehtla. „Ligikaudu pooled projektiga seotud objektid on sündinud vallavalitsuste enda initsiatiivil. Lisaks loodame kogukondade puhul tuge ka Leader-meetmetest. Aitame neil taotlusi ette valmistada.“

Pilootvaldade külastused on näidanud, et ressursside ja valmisoleku tase on piirkonniti erinev. Just see mitmekesisus muudabki EC4RURALi tõsiseltvõetavaks, sest elu ei toimi Exceli tabelis, vaid koos inimestega kohapeal.

Projektipartneritena löövad Eestis kaasa Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) ja Tartu Ülikool. Juhtpartnerina veab rahvusvahelist koostööd Vigo Ülikool Hispaaniast.

Päikesejaamast kerksuskeskuseni?

Kuigi EC4RURALi tänane fookus on väiksemamahulistel, kogukonnapõhistel energialahendustel, viitas Lehtla võimalusele mõelda kaugemale.

„Kerksuskeskuste puhul kerkib esile energiasõltumatuse küsimus. Olgu selleks Rõngu, Kunda või miks mitte Naissaar,“ märkis Lehtla. „Kui päikesejaamadele lisanduvad energiasalvestuslahendused, võib tekkida võimekus toimida kriisiolukorras täiesti autonoomselt.“

Sellised stsenaariumid näitavad, et kogukondlik energiatootmine ei piirdu üksnes kulude vähendamise või rohepöördega ning see võib kujuneda ka turvalisuse ja toimepidevuse aluseks.

Kaks ühistut ja pikk ajalugu

Praegu tegutseb Eestis kaks ametlikku energiaühistut, Energiaühistu ning 2024. aasta sügisel (Setumaal) Kagu-Eestis loodud Energiaühistu Oma Elekter. Esmapilgul võib see tunduda tagasihoidlik, kuid ajalooline taust räägib muud. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil tegutses kümneid energiaga seotud ühistuid, mis koondusid sageli vesiveskite ümber.

Tänapäeval dikteerib mängureegleid teistsugune äriloogika, kommertssektor on tempokam ja sageli tõhusam. Kuid kogukondlik energialahendus ei ole mõeldud börsiga võistlema. Selle tugevus peitub stabiilsuses, suuremas kontrollis ja kohaliku kogukonna ühisest hüvest.

Mitte kõik ei pea osalema, aga kõik saavad õppida

EC4RURALi mõju ei piirdu vaid 12 pilootvallaga. Üks projekti keskseid eesmärke on kogemuste jagamine ka nende omavalitsuste ja kogukondadega, kes otseselt ei osale.

„Me oleme teerajajad. Sageli tulevad suurimad õppetunnid just ebaõnnestumistest,“ tõdes Lehtla. „Kogume praktikaid, viime läbi seminare ja koolitusi ning jagame kogemusi, et teised saaksid juba targemalt alustada.“

Projekti üks ambitsioonikamaid sihte on teavitustöö. Eesmärk on jõuda vähemalt 75 500 inimeseni. Arvestades, et ainuüksi pilootomavalitsustes elab üle 125 000 inimese, on see realistlik, kui projekt suudab kogukondi päriselt kõnetada.

Kas see kõik kestab ka pärast 2027. aastat?

Projekti lõpp ei tähenda punkti, vaid koma. EC4RURALi eesmärk ei ole pelgalt nelja-aastane pingutus, vaid pikaajaline mõju – anda kogukondadele tööriistad, teadmised ja koostöökogemus, millele saab tulevikus edasi ehitada.

„Meie lootus on, et elujõulised kogukonnad kasutavad päikeseenergiat, et muutuda veelgi jätkusuutlikumaks,“ märkis Lehtla.

Mis on EC4RURAL projekt?

Projekti partnerid on Vigo Ülikool (Hispaania, ühtlasi ka projekti juht), Tartu Ülikool, Eesti LEADER Liit, Galicia omavalitsuste ja provintside ühendus (Hispaania), Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Sapiens Energía (Hispaania), Galicia ühistute liit Espazocoop (Hispaania), Juana de Vega Sihtasutus (Hispaania), Euroopa LEADER Ühendus Maapiirkondade Arenguks (Belgia).

1,6 miljoni euro suuruse eelarvega projekti EC4RURAL kaasrahastatakse 95% ulatuses LIFE programmi alla kuuluvast puhtale energiale ülemineku (Clean Energy Transition, CET) toetusest. Projekt algas 1. septembril 2023 ning kestab neli aastat.