/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/02/15293138t1h6e8b.jpg)
Tallinna ülikooli ja Tartu ülikooli kliinikumi korraldatud koolinoorte kuulmistundlikkuse uuringus selgus, et noored peavad avalikes kohtades kõlavat heli tihti liiga valjuks, kuid kuulmist kaitsvaid vahendeid kasutavad harva.
Küsitluses vastanutest 70 protsenti peab ka kontsertide heli liiga valjuks ning enam kui pooled arvasid, et kinodes on heli vahel liiga vali. Samas 16 protsenti vastanutest kasutab või on kasutanud mürarohketes kohtades kõrvatroppe või muid kuulmist kaitsvaid vahendeid. Kokkuvõtlikult selgus, et noorte teadlikkus kuulmiskahjustustest ja nende ennetamisest on väga madal.
Uuringust selgus, et pea veerand uuritavatest kasutab kõrvaklappe päeva jooksul kolm ja enam tundi. Niivõrd pikka kasutamist seostatakse aga kuulmistundlikkuse langusega kõrgematel helisagedustel, mida on täheldatud teistes riikides läbi viidud uuringutes.
Andmete kogumiseks mõõdeti õpilaste kuulmistundlikkust toonaudiomeetrilisel meetodil ning nad täitsid küsimustiku oma kuulamisharjumuste kohta. Kokku osales uuringus 946 õpilast 17 koolist.
WHO hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt suurenenud noorte hulk, kelle kuuldelävi kõrgematel helisagedustel on tõusnud, see tähendab kuulmistundlikkus on langenud. Selle põhjuseks peetakse liiga valju muusikat erinevatel meelelahutusüritustel, samuti kõrva ülekoormust, mis tekib kõrvaklappide liiga pikal kasutamisel.