Terviseradade asutajad on 20 aasta jooksul investeerinud vabas õhus liikumise rajatistesse 6,5 miljonit eurot

Sihtasutuse Eesti Terviserajad statistika järgi on Reiu–Raeküla terviserada kümne suurima külastusaktiivsusega terviseraja seas. Foto: Urmas Luik

18. aprillil tähistas SA Eesti Terviserajad 20. sünnipäeva. Selle aja jooksul on üle Eesti koostöös kohalike omavalitsustega rajatud 130 terviserada, mis on igapäevaselt avatud ning kõigile tasuta kasutada. Terviseradade asutajad Merko, Swedbank ja Enefit on investeerinud eestlaste liikumisvõimaluste arengusse kokku 6,5 miljonit eurot.

Idee eestvedaja, Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul on terviseradade rajamise mõte luua vabas õhus liikumisvõimalused kõigile võimalikult kodu lähedal ja valgustatud radadel. „Statistika näitab, et elame tervena 15–20 aastat vähem kui rootslased ja norralased. See on üks neljandik inimese elust. Ei saa alahinnata, mis see maksab ühiskonnale. Oleme kindlalt seda usku, et regulaarne liikumine vabas õhus aitab püsida nii füüsiliselt kui vaimselt tervemad ning seeläbi aidata meid ka tervena elatud aastate poolest skandinaavlastele järele,” on Toomas Annus aktiivse liikumisharrastajana veendunud.

Terviseradade esimeseks projektiks oli 2000. aastate alguses Nõmmele kunstlume tootmiseks vajalike seadmete soetamine, tänu millele sai suusaradu kasutada läbi talve. Tänaseks on kunstlume tootmise võimekus juba 30 rajal ning kõige pikem täies ulatuses valgustatud rada on Nõmme-Harku 15-kilomeetrine ring. Endistesse spordibaasidesse, kohalike omavalitsuste ja riigimetsa aladele on üle Eesti rajatud 130 hooldatud ja tähistatud terviserada rohkem kui 1100 kilomeetril, mille eest kannavad hoolt SA Eesti Terviseradade koolitatud rajameistrid. Terviseradadel saab igaüks liikuda endale meelepärasel viisil: jalutada, joosta, sõita rattaga, suusatada ning radade kasutusvõimalusi laiendavad madalseiklusrajad, jõulinnakud, rattarajad ja pumptrack’id.