/nginx/o/2021/05/26/13805322t1hb888.jpg)
/nginx/o/2025/06/11/16913902t1hd4a8.jpg)
- Koolis tegutseb oma rehabilitatsioonimeeskond
- Eriline õpikeskkond tõmbab õpilasi üle kogu Eesti
- Hommikuring valmistab õpilased päevaks ette
Eelmisel reedel tähistas Rocca al Mare kooli Vodja individuaalõppekeskus oma 20. sünnipäeva ning saatis I–VIII klasside lapsed suve nautima. Koolile omaselt olid pidustused põimitud looduse ja loovusega, kooliperekesksed ja lustakad. Vodja kool on eriline ja just seda peavadki nad oma tugevuseks.
Vodja kooli vilistlaste kaasabil oli sünnipäeva puhul väike kontsert, õpilased esinesid toredate etteastetega ning head ja paremat mekiti õuepiknikul, mis on kooli ammune tava. Külla olid kutsutud kooli endised ja praegused õpilased ning õpetajad.
Direktor Riina Põldvee, kes on kooliga seotud olnud peaaegu kõik need aastad, ütles, et Vodja kool ongi väike ühtehoidev kogukond, mida seob tugev ühtekuuluvustunne ja kuhu jäädakse külla käima ka siis, kui sealt on lahkutud.
/nginx/o/2025/06/11/16913905t1hbdc9.jpg)
Igapäevane koolielu kulgeb Põldvee sõnul Vodjal rahulikus rütmis ja see ongi nende eesmärk. «Rahulik ja võimalikult stressivaba õppekeskkond on see, mille poole püüdleme,» märkis ta ja lisas, et nende juures on rahu leidnud ja eduka õpitee avastanud stressis lapsi, kellele just selline keskkond on olnud päästerõngaks.
Vägagi erilised on kooli juures Põldvee sõnul loomad. Ta ei tea ühtegi teist kooli, kus elaksid hobused, lambad, küülikud, kuked, kanad, koerad ja kassid.
«Õpilased aitavad loomade eest hoolitseda ja loomad omakorda viivad õpilaste mõtted argimuredelt eemale,» ütles ta.
Koolis on aastaid edukalt toiminud ka hobukool. Hobustega tegutsedes õpivad lapsed märkama, kuulama ja tähele panema nii iseennast kui ka teisi enese ümber. Suureneb teadlikkus oma tunnetest, emotsioonidest ja harjumuspärasest, alateadlikust käitumisest. «Meil on ka täieõiguslik rehabilitatsioonimeeskond, kellega saame lapsi parimal võimalikul moel depressioonist päästa,» ütles Põldvee. «Seegi on ühe kooli jaoks väga eriline.»
Lisaks loomadele on õpilastel hea võimalus kanda hoolt kooliaia eest ja kasvatada seal olulist osa koolitoidust. Igal kevadel paneb koolipere maha kartulid ja juurviljad. Peenardel kasvavad köögiviljad ja maitsetaimed. «Meil on rikkalikult marjapõõsaid ning ploomi- ja õunapuid. Sügisel teeme sadade liitrite kaupa mahla, mida on hea kogu õppeaasta jooksul juua, ning nopime sügavkülmikud marju täis, mida lisame hiljem toitudesse,» lausus Põldvee.
Vodja kooli aed on hea koostöökoht Tallinna Rocca al Mare kooliga. Põldvee ütlust mööda toimib koolide vahel juba mitu aastat LoTe projekt, kus kahe kooli lapsed käivad vahetusõpilasteks. «Tallinna lapsed tulevad Vodjale looduspraktikat saama ja Vodja õpilased lähevad pealinna, kus on suurepärased võimalused teadusega tutvust teha ning koolis õpitud tarkust praktiliste tegevustega kinnistada,» selgitas ta.
/nginx/o/2025/06/11/16913903t1hd60a.jpg)
Koostöökohti on Põldvee sõnul koolide vahel teisigi. «Meid pole sugugi unustatud ja side koolipidajaga on tugev. Rocca al Mare kooli direktor käib meil sageli külas ning õpilaste lõimumisi tekib nii kultuuri, käsitöö, loovtöö kui loodushuvi pinnalt,» ütles ta.
Kuna osa õpilasi käib kooli kaugemalt, siis on Vodja kool üks väheseid õpilaskoduga põhikoole, kus lapsed elavad ööpäev ringi kooli juures. Selleks on loodud neile turvaline ja kodune keskkond.
Kui varem oli koolis tava alustada päeva 15minutise hommikuringiga, kus keegi õpilastest või õpetajatest rääkis südamelähedasel teemal, siis nüüd on sellele lisandunud hommikune jalutusring. «Meil on pargi vahel selline paras alla kilomeetrine rada. Jalutades virguvad lapsed hästi unest ja värske õhk kosutab vaimu,» selgitas Riina Põldvee. «Kõik keelel kibelevad jutud ja päevateemad on tee peal räägitud ja koolimajja jõudes saavad õpilased õppetööle keskenduda.»
Kui praegu räägitakse palju koolipäeva nihutamisest hilisemaks, on Vodja koolis see juba ammu tehtud. «Meie koolipäevad algavad kell 8.45 ja see sobib kõigile väga hästi,» sõnas Põldvee.
Viimasele viiele kooliaastale mõeldes tuli Riina Põldveele esmalt meelde, et koolimaja vahetas mõni aeg tagasi värvi ja sai tagasi oma algupärase kollase tooni. «Selle üle on meil hea meel. Nüüd sobitub meie koduks olev maja kenasti keskkonda,» ütles ta.
Uus on seegi, et endises lasketiirus tegutseb Põldvee sõnul ateljee, kus õpilased värvivad, voolivad savi ja nokitsevad käsitöö kallal. «See on tore lisandus meie puutöökojale, mis õpilastele väga meeldib,» lausus ta. «Ateljee on koht, kus lapsed lasevad loovusel lennata ja kus ei pea muretsema, kui värvitilk molbertilt maha kukub või natuke puru kuhugi pudeneb. Põrand on hõlpsalt hooldatav ja seal on kõigil hea tööd teha.»
Kui Eestis ja Järvamaalgi on viimastel aastatel ridamisi väikekoole kinni pandud, siis Vodja kooli Põldvee hinnangul sulgemisoht ei kummita. «Meile on nii palju investeeritud, et see poleks mõistlik. Samas pole selleks ka põhjust, sest saame hakkama,» ütles ta.
Individuaalõppe kool peabki väike olema. Sel õppeaastal oli koolis 41 õpilast, õpetajaid oli 14 ja teisi töötajaid viis. «Ka abistavad töötajad on kõrgelt haritud ja võimelised õpetajaid asendama,» lisas Põldvee.
Koolipere on hästi toimiv kogukond, kus igaühel on oma roll ja tegevused. See on üks toimetuleku tugitalasid.
Järvamaa lapsi on koolis 30, ülejäänud käivad kaugemalt. Põldvee sõnul tehakse koolis ka selliseid erisusi, mis võimaldavad haridust anda üle ilma. Näiteks on üks õpilane Portugalist, kaks Luksemburgist ja üks Kolumbiast. «Portugali õpilane on eestikeelsest perest ja põhimõtteliselt koduõppel. Teiste õppekeel pole eesti keel, kuid nad on pereliini pidi Eestiga seotud ja õpivad eesti keelt teise keelena juurde,» selgitas ta.
Põldvee rõhutas, et kooli eesmärk pole õpilaste arvu suurendada. Kõige rohkem on korraga õppinud 46 õpilast. «Ega me palju suuremaks saagi kasvada, siis ei jõuaks enam õpilastele tähelepanu pöörata,» märkis ta ja lisas, et seda joont mingil juhul kaotada ei saa, sest õpilaste erisustega arvestada on oluline.
Riina Põldvee selgitusel ei tähenda erisused sugugi seda, et koolis õpiksid õpiraskustega lapsed. «Kõikidel lastel on mingid erivajadused, ka neil, kes on tublid ja targad ning tavakoolis igavlevad,» ütles ta.
Põldvee lisas, et Vodja koolis on õpetajatel rohkem võimalusi ja oskusi õpilastega süvitsi tegeleda. «Meie eesmärk on leida lapses üles tema tugevad küljed ja võtta sellest siis maksimum. Nii saab igaüks aimu sellest, millise tee ta võiks valida, et olla tulevikus edukas ja tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena,» selgitas ta.
/nginx/o/2025/06/11/16913904t1ha3d1.jpg)
Vodja koolist on tuule tiibadesse saanud tarku ja andekaid õpilasi, kelle õpingud ja karjäär on olnud muljetavaldavad.
Põldvee ütlust mööda käis hiljutisel avatud uste päeval kooliga tutvumas peresid üle Eesti. «Kuigi oleme tegutsenud 20 aastat, leidub ikka neid, kes pole meist varem kuulnud,» märkis ta ja lisas, et üks pere tõi oma lapsed kooli koduõppelt. Neile meeldis, et koolis peetakse lugu elus olulistest väärtustest ning õpikeskkond on lapsesõbralik ja arendav. Nad leidsid seal just seda, mida olid oma lastele soovinud.
Suurenevat huvi on Põldvee täheldanud teise ja kolmanda kooliastme vastu. Sellises vanuses on õpilastel enamasti juba mingid põhjused, miks tavakool neile ei sobi. «Nii mõnelegi neist on individuaalõppekeskus päästev õlekõrs,» lausus ta. «Meile meeldiks väga, kui lapsed liituksid meiega juba esimesest klassist. Nii oleks neil lihtsam kooliga harjuda ja keskkonda sobituda ning see oleks ka õppetasu poolest vanematele soodsam.»
Kuigi tegemist on tasulise erakooliga, julgustas Riina Põldvee lastevanemaid võimaluste kohta julgemalt uurima. «Tulge ja rääkige ning võib-olla on olukorrale mõistlik lahendus kusagil olemas,» soovitas ta. «Kui lapsele sobib just selline kool, kus ta saab rahulikult õppida ning tubliks ja töökaks nooreks kasvada, siis ei tohi seda võimalust käest lasta.»