Skip to footer
Saada vihje

Kaunist kuldkingast jäi kasvukohal järele tühimik

2024. aastal Priit Pendi pildistatud looduskaitse all olev kaunis kuldking

Paide külje all Viraksaares avanes hiljuti vaatepilt, mis pani loodusesõbra südame valutama. Aastate jooksul samas paigas õitsenud kauneid kuldkingi jäädvustanud Virge Võsujalg märkas seekord midagi sootuks teistsugust. Orhideed olid kadunud. Neist olid maasse jäänud värsked augud.

«Kuidas saab inimene nii käituda?» küsib Võsujalg sotsiaalmeedias oma pettumust jagades. «Miks arvab keegi, et tal on õigus võtta loodusest, mis ei kuulu talle?»

See polnud üksnes emotsionaalne appikarje, vaid juhtis tähelepanu tõsisele probleemile. Tegu polnud lihtsalt lillede kadumise, vaid looduskaitseseaduse otsese rikkumisega.

Virge Võsujalg meenutas, kuidas ta oli igal kevadel oodanud, et kuldkingad Viraksaares õitsema hakkaksid. «Need lilled ei olnud minu omad, aga nad kuulusid meile kõigile. Nad pakkusid rõõmu kõigile, kes mööda kõndisid, vaatasid, pildistasid. Nüüd on nad lihtsalt kadunud,» lausus ta.

Tänapäeva Eestis, kus keskkonnateadlikkus on oluliselt kasvanud, paistab selline tegu eriti valusalt silma. «See ei olnud teadmatusest tehtud käik. See oli isekas otsus võtta midagi endale ja hävitada see kõigi teiste jaoks,» ütles Võsujalg.

Kaunist kuldkinga Viraksaares enam õitsemas ei näe. Tema kasvukohal laiutab labidaga kaevatud auk.

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Eestis üks kõige rangemalt kaitstavaid orhideeliike. Tema kollane tuhvlit meenutav õis koos pruunide kattelehtedega ei ole mitte ainult haruldane, vaid ka erakordselt tundlik.

Looduslikus kasvukohas võib kuluda üle kümne aasta, enne kui taim üldse õitsema hakkab. Kasvamiseks vajab see liik kindlaid tingimusi: poolvarjulist keskkonda, lubjarikast mulda ja koostööd maa-aluse seenevõrgustikuga.

Eesti orhideekaitse klubi liige ja looduskaitsja Ester Valdvee ütles, et kuldking on üks haruldasimaid, samas pikaealisimaid meie metsade taimi. «Kui tingimused püsivad, võib taim elada isegi kakssada aastat,» selgitas ta. «Kahjuks on tema elu kergesti häiritav. Seene, kellega taim sümbioosis elab, kadumine või kasvukoha muutmine võib tähendada taime hukkumist.»

Just seetõttu on kaunis kuldking juba 1936. aastast looduskaitse all. Tänapäeval kuulub ta II kaitsekategooria liikide hulka ning on ühtlasi kantud Euroopa Liidu loodus­direktiivi IV lisasse, mis tähendab, et igas liikmesriigis tuleb teda looduslikus kasvukohas rangelt kaitsta.

Eestis tähendab see, et kuldkinga loodusest korjata, kahjustada või välja kaevata on keelatud. Sellise teo eest võib järgneda kuni 1200eurone trahv.

Viraksaare juhtum näitab, et hoolimata aastakümnetepikkusest looduskaitsest leidub endiselt inimesi, kes ei tunne reegleid või otsustavad neid eirata. «Tegemist on hoolimatu sekkumisega ökosüsteemi,» lausus Valdvee. «Kaunis kuldking ei ole lihtsalt üks taim, ta on osa suuremast kooslusest. Temaga koos elavad mitmed teised taimed, seened, putukad. Kui inimene selle ahela katkestab, ei kao ainult üks õis, vaid ka terve mikrosüsteem.»

Ester Valdvee lisas, et isegi kui inimene soovib kuldkinga­ oma koduaias kasvatada, tuleb taim osta legaalselt, kasvata­tuna seemnest, mitte loodusest välja kaevatuna. Selliseid taimi müüakse ka Eestis, kuid nende kasvatamine nõuab aastatepikkust kannatlikkust ja teadmisi. «Ka kodukasvatuses kulub kümneid aastaid, enne kui taim õitsema hakkab,» ütles ta. «Kõige kurvem on aga see, et loodusest kaevatud taim ei pruugi uues keskkonnas üldse ellu jääda.»

Orhideede väljakaevamine ei tähenda ainult ühe taime surma. Sageli jääb kaevatud isendi asemele tühimik, mida loodus ei suuda enam täita. «Kui seal kasvas puhmik, siis võis see olla aastakümneid arenenud asurkond,» arutles Valdvee. «Seemned võivad küll mullas peituda ja uued taimed võivad tekkida, aga selleks kulub aastaid – ja ainult siis, kui tingimused jäävad ideaalseks.»

Kuna kaunis kuldking kuulub kõige kõrgemalt kaitstavate liikide hulka, võib keskkonnaamet sellise teo puhul alustada väärteomenetlust. Loodusse sekkumine, eriti kui see puudutab kaitsealuseid liike, toob kaasa õiguslikud tagajärjed. Ent karistusest veelgi olulisem on küsimus väärtustest: kas inimene mõistab, mida ta loodusele tegelikult teeb?

«Me ei saa loodust kildhaaval laiali tassida ja samas loota, et see jääb kestma,» ütles Valdvee lõpetuseks. «Kaunis kuldking ei vaja mitte ainult seadust, vaid austust. Loodan, et Viraksaare lugu paneb vähemalt mõned inimesed rohkem järele mõtlema.»

Kui keegi märkab looduses kahjustatud kaitsealuseid taimi või nende väljakaevamist, tuleks teavitada keskkonnaametit või kohalikku omavalitsust. Selliste juhtumite dokumenteerimine ja edastamine aitab kaasa looduskaitse tõhusamale rakendamisele.

Kommentaarid
Tagasi üles