/nginx/o/2009/02/20/137458t1h3d83.jpg)
Urmas Jõgi
Järvamaa messi korraldaja
Olen viimasel ajal Tallinnas teinud just spordihoonetele tasuvusanalüüse ja ärimudeleid, mille abil välja arvutada näiteks ruumide suurusi, klientide hulka ja saalide täituvusi. Eesmärk on teada saada arvud, mille juures hoone ennast kiiremini ära tasub.
Praegu teen Tallinnas ühe 3500ruutmeetriseks plaanitud spordihoone äriplaani, oleme maja maksumuseks arvutanud ligi 30 miljonit krooni. Paide spordihall oli oma 4000ruutmeetrise pinnaga teatavasti tunduvalt kallim.
Ilu maksab, nagu öeldakse, aga äriprojektina ma niisugust maja ei teeks. Araabias naftašeigid teevad endale merre palmikujulisi saari.
Need investorid, kellega mina seotud olen, poleks sellist projekti heaks kiitnud. Laienevad koridorid, kus ruumid asuvad vaid ühes küljes, ruumide ebakorrapärane kuju, kõik erilised nurgad ja sopid on iseenesest kaunid, aga kallis lõbu.
Eripärad suurendavad oluliselt kulutusi nii valgustusele, küttele, hoone koristusele kui ka ventilatsioonile. Samas muudavad need põrandapinna kasutuse ebaotstarbekaks.
Kandilise ja optimeeritud ruumilahendusega hoone puhul hoitaks ilmselt püsikuludelt aastas kokku sadu tuhandeid kroone. Kogu ilu tuleb kinni maksta spordihoone kasutajatel.
Paide spordihallil tunduvad olevat samad probleemid nagu Tallinnas Arigato spordiklubilgi. Ehk siis arhitektuuriliselt ilus lahendus, aga majandada on kallis ja keeruline.
Kesklinnas asuva spordihoone puhul on oht, et suurürituste ajal läheb lähiümbruses parkimiskohtadega kitsaks. Oletame, et kohale tuleb tuhat inimest, keskmiselt kaks inimest ühe autoga. Ligi 500 pealtvaatajate autot ja poekülastajate autod ei mahu Paide kultuurikeskuse parklasse lihtsalt ära.
Samas on linlastel kesklinnas sportimas käia mugavam kui äärelinnas. Eks elu näita, kuidas asjad toimima hakkavad.
Messi korraldajana tuleb tunnistada, et selline suur saal on hea asi, aga alati peab ürituse tasuvuse välja arvutama. Ma kindlasti tahaksin seda messi korraldada.